Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13329
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 19-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 03.06.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


15.-18. sajandi külakalmistu.

Sisestatud: 03.04.2004.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Anikatsi külas Ronga maaüksusel Anikatsi-Pahuvere kruusatee ja väetisehoidla vahelisel sööditükil vahetult tee ääres. Kalmistu paikneb kagu-loode suunalise teega paralleelse 50 m pikkuse seljandiku kõrgemal ümmargusel loodeotsal, mille läbimõõt on 20 m ning kõrgus kuni 1 m. Künka manntee- ja loodepoolne serv on järsk, teised servad laugema langusega. Kalmistul kasvavad suur kask, mõned väiksemad kased, mänd ja põõsad. Teeserva poolsel küljel on murukamaras näha katkendlik suurte maakivide rida, üksikuid kive leidub kogu kalmistu alal. Künka tipus loodeserva lähedal on maasse kaevatud 0,8 m kõrgune terve otsaga hallist maakivist tulp, mille maanteepoolsele küljele on raiutud rist. Mälestise kaitstav ala hõlmab kogu 50 m pikkuse seljandiku alates kaguosal asuvast suurest kivist põõsaga. Mälestis on tähistatud.

Sisestatud: 18.03.2004.

Kaitsevööndi ulatus


50 m.

Sisestatud: 03.04.2004.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 13.03.2015.