Mälestise tunnus

15.-18. sajandi külakalmistu.

Asukoha kirjeldus

Mälestis asub Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Anikatsi külas Ronga maaüksusel Anikatsi-Pahuvere kruusatee ja väetisehoidla vahelisel sööditükil vahetult tee ääres. Kalmistu paikneb kagu-loode suunalise teega paralleelse 50 m pikkuse seljandiku kõrgemal ümmargusel loodeotsal, mille läbimõõt on 20 m ning kõrgus kuni 1 m. Künka manntee- ja loodepoolne serv on järsk, teised servad laugema langusega. Kalmistul kasvavad suur kask, mõned väiksemad kased, mänd ja põõsad. Teeserva poolsel küljel on murukamaras näha katkendlik suurte maakivide rida, üksikuid kive leidub kogu kalmistu alal. Künka tipus loodeserva lähedal on maasse kaevatud 0,8 m kõrgune terve otsaga hallist maakivist tulp, mille maanteepoolsele küljele on raiutud rist. Mälestise kaitstav ala hõlmab kogu 50 m pikkuse seljandiku alates kaguosal asuvast suurest kivist põõsaga. Mälestis on tähistatud.

Kaitsevööndi ulatus

50 m.

Üldinfo

Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).