Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi C. v. Horni hauamonument-sarkofaagi pealisplaat ja küljed, A. Passer, 17. saj. algus (dolomiit)
Mälestise registri number 1333
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 85
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.06.16

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Kivi, Looduskivi, Objekt, Hauatähis, Hauamonument.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaine ajastuomase kunstilise kujundusega raidkiviteos – hauamonument renessanssajast 17. sajandist.

Sisestatud: 05.10.2006.

Mälestise kirjeldus


Carl von Horni ja tema abikaasa Agnes von Delwigi sarkofaagikujulise hauamonumendi pealis-, külg- ja otsaplaadid.
Hauaplaadil lebavad abielupaari portreelised (?) madalreljeefsed täisfiguurid. Kummagi pea kohal inglipeaga kaunistatud profileeritud ümarkaar; kaarte kohal väike tekstikartušš.

Sisestatud: 05.10.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kooriruumi lõunaseinal. Vt. Lisa – asendiplaan: nr. 5

Sisestatud: 05.10.2006.

Mälestise ajalugu



Muinsuskaitse all alates 1926, 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 85

Arent Passer (1560? – 1637) – Hollandi päritolu kiviraidur, kujur, arhitekt - silmapaistvaim renessanssmeister Tallinnas

Rootsi väepealik Carl von Horn koos oma isa Henrik (Heinrich) Klasson Horn´iga juhtisid Tallinna kaitset Liivi sõjas Vene vägede teisel piiramisel 23.01. – 13. 03. 1577.

Eesti kunsti ajalugu. 1520 – 1770. EKA, 2005, lk. 394: Tiesenhauseni perekonna hauaplaadil kasutas Arent Passer tuttavat kujundusskeemi, paigutades figuurid portaali lävele. Sarnase kujundusega hauatähiseid teostas Passeri töökoda teisigi. Kaks plaati on praegu toomkiriku koori seinal, kuid need katsid algselt samuti kivist sarkofaage. Neid peetakse Arent Passeri tööks analoogia põhjal: nii Carl Henriksson Horni ja Agnes von Dellwigi kui ka Otto von Uexkülli hauaplaatide kompositsioon ja käsitlus vastab Tiesenhauseni hauakivil nähtule. Hornide perekond pidi Passeri töökojaga väga rahul olema, sest 1611. aastal telliti analoogne hauaplaat suguvõsa Rootsi haru jaoks.
S. Mäeväli. Matustest ja hauatähistest Tallinna Toomkirikus. Morgan Stuudio, 2004, lk. 15: De la Gardie sarkofaagi kõrval seina ääres seisis kunagi ka teise Liivi sõja aegse väejuhi ja Narva taguste alade asevalitseja Carl Horni (ca 1550-1601) ja tema abikaasa Agnes von Delwigi sarkofaag. See hauamälestis oli aga juba 19. sajandil lammutatud, pealisplaat kooripõrandasse paigutatud ja külgtahvlid samas seina müüritud. Ilmselt selle mälestise sokli- ja karniisikivid asuvad praegu hunnikus peakiriku Püha Jüri kabelis. Detailide järgi otsustades oli Horni hauamälestis kunstiliselt tagasihoidlik, kuid tehniliselt korrektselt teostatud. Oluline osa selle kujunduses oli tekstitahvlitel nagu kõigil Passeri poolt 17. sajandil valmistatud hauamälestistel. Pealisplaadil lamavad lahkunud ümbritsetuna sugukonnavappidest. 1960. aastal tõsteti pealisplaat põrandast ja asetati koori lõunaseina najale. Avatud hauakambris oli tollal kaks vaskplekist kirstu asetatuna teineteise kohale. Selliselt nägi neid ka Exner 19. sajandil ja arvas, et ülemist erakordselt suurt kirstu oli kasutatud hauakambri puhastamisel varasematest põrmudest nende jäänuste säilitamiseks. Praegu on kirstud püha Jüri kabelis.
H. Üprus. Raidkivikunst Eestis XIII – XVII sajandini. Tallinn, 1987, lk. 154: De la Gardie ja Tiesenhauseni sarkofaagide läheduses asetsevad veel kaks monumenti, nimelt Carl Hendrikson Horni ja Otto von Ykskulli omad, mõlemad aastast 1601. Horni monument oli algul De la Gardie omaga sarnanev sarkofaag. Ümberkorraldustööde käigus kooriruumis võeti ta koost lahti. Katteplaat Horni ja ta abikaasa Agnes von Dellwigi kujudega asetati kooriruumi lõunaseina vastu, sarkofaagi kolm dekoreeritud külgplaati aga müüriti selle kõrvale lõunapoolsesse kooriseina. Surnute kujutusviis sarnaneb De la Gardie omaga, kuid reljeef on madalam. Kartušid, mis ehivad sarkofaagi külgplaate, omavad veel palju De la Gardie monumendi dekoratiivsest pehmusest ja värskusest. Esikülje tahvlit flankeerivad puuviljakobaratega inglipead ja vertikaalsed pealistisornamendiga liistud. Märkimist väärib, et prantsuslikud elemendid on siin peaaegu täiesti kadunud ja domineerivad tavalised Madalmaade renessansi vormid.

Sisestatud: 05.10.2006.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: dolomiit.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: Tallinna kujur Arent Passer
Dateering: 17. sajandi algus (umb. 1601)
Mõõtmed: Pealisplaadi kõrgus ca 260 cm, kogulaius ca 192 cm (lahtimurdunud parempoolse äärise laius ca 34 cm); ülemine tekstiplaat kokku ca 53 x 263, 5 cm (väiksem tükk ca 53 x 46, 5 cm); parempoolne tekstiplaat ca 55 x 138 cm;
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Kirje ülemisel kartušil: G.I.M.S D.M.A.N.H
Saksakeelne pühakirjatekst rullisornamentraamistuses tahvlil pealisplaadi jalutsis:
ICH WEIS DAS MEIN ERLÖSER LEVET VND ER WIRT MICH
HERNACH AVS DER ERDEN AVFFER WECKEN VND WER
DE DARNACH MIT DIESER MEINER HAVT VMBGEBEN
WERDEN VND WERDE IN MEINEM FLEISCH GOTT SE-
HEN DENSELBEN WERDE ICH MIR SEHEN VND MEINE AVGEN WERDEN IN SCHAWEN VND KEIN FREMBDER.
(Sest ma tean, et mu Lunastaja elab, ja tema jääb viimsena põrmu peale seisma! Ja kuigi mu nahk on nõnda nülitud, saan ma ilma ihutagi näha Jumalat, teda keda ma ise näen, keda näevad mu omad silmad aga mitte mõne võõra. Iiobi 19, 25 – 27.)
Figuuride vahel suur sekundaarne uurendatud inventarinumber: Nr° 3
Rullis- ning pealisornamendi ja rippuvate fruktikobaratega ääristatud küljeplaadil:
HIER LIGT BEGRABEN DER EDLE GESTRENGE HERR CARL
HEINRICHSON VON HORN ERBGESESEN ZV KANKAS WEN= DEN VND MALL WEILANDT DER CRON ZV SCHWEDEN FELDT OBRISTER DER SELIGLICH IM HERRN ENTSCHLAF- FEN DEN 16 MAY A˚ 1601. GOTT VERLEIHEN IME SAMPT ALLEN GLEVBIGEN EINE FROLICHE AVFFERSTEHUNG.
(Siin lamab maetult õilis, väärikas härra Carl Heinrichson von Horn, Kankaise, Võnnu ja Malla pärisomanik, õnnis Rootsi krooni feldoberst, kes Issandas õndsalt suikunud 16. mail 1601. aastal. Jumal andku talle koos kõigi usklikega rõõmsat ülestõusmist.)
Otsaplaatidel:
HERR CAROL HEINRICHSON VON HORN AVS RITTERLICHEM STAM GEBORN. DER SEINEM VATERLANDT EIN ZIER WAR RVHT IN GOT DEM HERREN HIER VON SEIN LOBLICHEN THATEN EIGEN KAN SCHWEDEN REVS VND LIFLAND ZEVGEN
(Isand Carol Heinrichson von Horn, kes rüütlihõimust sündinud on, siin puhkab rahus Issandas, kes isamaad kord ilustas. Eks tema kiidulistest tegudest või anda Liivi, Rootsi ja Vene tunnistust.)
ICH GLEVBE GEWIS VND FESTIGLICH DAS GOTT DER ALMECHTIGE MEIN SCHOPFFER MICH DVRICH DES TEVRE VERDENST SEINES ALLERLIEBESTEN SONS MEINES ERLOSERS IHESV CHRISTI GENADE VND BARMHERTZIKEITT WIRDT WIEDER FAH- REN LASSEN.
(Mina usun veendunult ja kindlalt, et Jumal minu kõigevägevam looja oma armsaima poja minu Lunastaja Jeesuse Kristuse truu teenimise läbi mulle armu ja halastust laseb osaks saada.)
Naisfiguuri pea kohal kaareväljal sissekriibitud tähti, sh. daatum 1684. Küljeplaadi vasakus ülanurgas sissekriibituna tähed: AJ. Parempoolse otsaplaadi allservas sissekriibituna täht A; vasakpoolsel: B ja veel teisigi sissekriibitud tähti, sh. vasakus servas initsiaalid E.M.
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Kulunud, määrdunud, servad murenenud, kujutisel kahjustusi: puudub mehe vasak kätis, samas küünarvarres pragu. Parempoolne ääris plaadi küljest murdunud (teisene?, laius ca 34 cm, samal ajal kui vasaku äärise laius ca 28 cm); ülaveerand puudub (asendatud
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Algselt paiknes kooriruumi põrandal. Pealisplaati on algselt ääristanud 16 väikest vappi. Kõik saksakeelsed tekstid antiikvas.

Sisestatud: 05.10.2006.