Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13332
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1774
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 10.09.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


I aastatuhande I poole - II aastatuhande I poole matmispaik.

Sisestatud: 13.04.2004.

Mälestise tunnus


Matmispaigale iseloomulikud hauarajatised, inimluud, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht

Sisestatud: 12.01.2018.

Mälestise kirjeldus


Mälestis asub Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Kalbuse külas riigimaal. Kivikalme paikneb põhja - lõuna suunalisest põlluteest 20 m lääne pool põllul asuval sööditükil. Ala on ebakorrapärase kagu - loode suunalise ovaali kujuline, mille pikkus on 30 m, laius 20 m ning kõrgus kuni 50 cm. Kalme lõuna- ja lääneserval kasvavad puud, peamiselt kased, siin-seal on väiksemaid põõsaid. Murukamaraga kaetud pinnases on näha kive, mis aga ei moodusta selgesti eristatavaid kalme kontuure. Üldpildi saamist raskendavad eri aegadel põllult sinna veetud kivid, mis paiknevad tervel sööditükil, eriti aga ümber kogu välispiiri. Kalmest 20 m lõunas paikneb teine mälestis - kultusekivi (reg nr 13334), mis jääb esimese kaitsevööndi piiridesse. Mälestis on tähistatud kaitsetahvliga.

Sisestatud: 13.04.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 on kaitsevööndiks 50m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 13.04.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt lisa 1 skeemile.

Sisestatud: 22.04.2005.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 13.03.2015.