Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13336
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 25.04.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 25.02.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Kuressaare külas Kõva 1 maaüksusel kahe eraldi asuva alana. Asulakoht paikneb Tarvastu jõe põhjakaldal, jõest 120 m kaugusel põllumaa serval, kirde-edela suunalise põllutee ääres. Mälestise ala on põllul eristatav künkana, mille ida-lääne suunalist laiust (100 m) markeerib jõeoru järsust kaldast selgesti eenduv neemik. Neemiku idaserval asub suur rändrahn. Kaitsealuse ala pikkus põllu servalt põhja suunas on 150 m. Teine asulakoha tunnustega ala paikneb esimesest 200 m ida pool ning selle mõõtmed on 100 x 100m. Mälestis on tähistatud.

Sisestatud: 18.03.2004.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd puudub.

Sisestatud: 08.04.2004.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.03.2015.