Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13340
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1768
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.10.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


13.-18. saj matmispaik.

Sisestatud: 05.04.2004.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mäestis asub Viljandi maakonnas Tarvastu vallas Metsla külas Linsi-Vanatare maaüksusel. Kalmistu "Olde kalme" paikneb Viljandi-Rõngu maanteelt põhja suunduva kruusatee idaküljel vahetult tee ääres 120 m pikkusel seljandikul, mille maksimaalne laius keskosas on kuni 50 m. Kirde-edela suunalise kalmistukünka maanteepoolne ots on madal, ümbritseva maapinnaga ühel tasapinnal, seljandiku kõrgus kasvab ühtlaselt kirde suunas, ulatudes teises otsas 8 meetrini. Nõlvad on järsud. Kalmistu ala on kaetud suurte kuuskede, kaskede ja mändidega, seljandikul ja selle teepoolsel jalamil kasvab võsa. Künka hari on tasase pinnaga, kirdepoolse otsa lähedal on varisenud servadega 2 x 5 m suurune ca 1m sügavune auk, mis teatud määral rikub kalmistu üldpilti. Lisaks siin-seal asuvatele üksikutele kividele on seljandiku madalamal osal 30 m ulatuses korrapäratu reana suured põllukivid.

Sisestatud: 18.03.2004.

Kaitsevööndi ulatus


50 m.

Sisestatud: 03.04.2004.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 12.03.2015.