Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13346
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 2158
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 13.09.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 14.03.2005.

Mälestise kirjeldus


Muistis on Mõnnaste küla kalmetest kõige paremini säilinud. Tegemist on pikliku N-S suunalise (väikese kallakuga loode-kagu suunas) sööditükiga põllul. Sööditükil kasvab hõre lepavõsa, mille hulgas on ka mõned suured haavad. Kaks lõunaotsal kasvavat suurt haaba on poolest saadik murdunud. Sööditüki mõõtmed: pikkus ca 20 m, laius ca 15 m.
Sööditüki põhjanurgal on ca 1 m kõrgune ning ligikaudu 2 m läbimõõduga hunnik väikseid põllult korjatud kive. Sellest lääne pool on meetri-paariste vahedega veel kaks õige väikest samasuguste kivide hunnikut. Sööditüki lõunaotsal on hunnik 30-60 cm läbimõõduga suuremaid kive.
Kalme mõõtmed on: pikkus 13 m, laius 12 m, kõrgus ca 80 cm. Sööditükk ületab kalme pikkuse põhjapoolses otsas 2 m ja lõunapoolses otsas 5 m võrra. Kalme on pätsikujuline, kaetud murukamaraga, mille all tunda kive. Siinseal ulatuvad kamara alt välja üksikud sammaldunud kivinukid. Kalme kesk- ja läänepoolne osa on idaservast ning otstest veidi madalam. Sellesse madalamasse ossa jääb ka kalmel olev kirde-edela suunaline piklik-nelinurkne auk mõõtmetega 2 x 1,5 m, sügavus ca 30 cm. Auk asub kalme põhjaotsast 5 m ja lääneservast 4 m kaugusel.
Andmed 1975. aastal koostatud passist.

Sisestatud: 14.03.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asukoht endise adm jaotuse järgi Viljandimaal, Tarvastu khk, Mõnnaste k, Üle-Jõgeva talu maal. Muistis jääb Jõgeva autobussipeatusest Viljandi-Väluste-Mustla maanteel 1 km edelasse. Üle-Jõgeva talu juurde pääsemiseks tuleb mööda Jõgeva bussipeatuse juurest lõunasse viivat maanteed sõita 200 m, seejärel pöörata kalmetest nr 1822-1924 vahetult põhja poolt mööduvale külavaheteele ja sõita lääne-edela suunas ca 800 m. Pärast soiste kallastega magistraalkraavi ületamist jõutakse teisele loode-kagu suunalisele seljandikule, mille idaosal paiknebki Üle-Jõgeva talu ase. Seljandiku harjal, lõuna pool taluasemest edasi Ärma suunas kulgevast kiviaedadevahelisest külavaheteest, taluasemest ca 150 m edelas, asub kalme.
Andmed 1975. aastal koostatud muistise passist.

Sisestatud: 14.03.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt lisas 1 toodud skeemile.

Sisestatud: 22.04.2005.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.03.2015.