Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13347
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 13-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 13.09.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 14.03.2005.

Mälestise kirjeldus


Kalme kerkib ümbritsevast põllust kuni 1 m kõrguse kergelt ovaalse sööditükina, mille W servas kasvab kaheharuline pärn. Mõõtmed: N-S 20 m, O-W 15 m. Kalme enda piirjooni pole võimalik täpselt kindlaks määrata.
Kalmele on põllult veetud hulgaliselt kive, eriti tihedalt leidub neid kalme keskosas, kus suuremad sammaldunud ja nende vahel paiknevad väiksemad (läbimõõt 10-20 cm) raudkivid moodustavad kompaktse lademe mõõtmetega: NW-SO 9-10 m, NO-SW kuni 4 m. Sellest SW poole jääb ainult väikestest rusikasuurustest raudkividest madal hunnik. Hiljem on põllult kalme äärde veelgi kive juurde lükatud. Need veel sammaldumata raudkivid piiravad poolkaares peaaegu kogu kalmeala, va 5-6 meetrine lõik kalme O servas. Kividest katmata alal (kalme O servas ja W osas puu ümbruses) on kalmepind kamardunud ja praegu kasvab seal kõrge rohi. Läbi rohukamara paistavad mõned sügavale maasse ulatuvad keskmise suurusega sammaldunud raudkivid, mis võiksid kuuluda kalmekihti.
Andmed 1975. aastal koostatud muistise passist.

Sisestatud: 14.03.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub end.admin. jaotuse järgi Viljandimaal Tarvastu khk Mõnnaste k Jõgeva talu maal, taluhooneidt ca 520 m kagus. Mõnnastest Tarvastusse viivast maanteest jääb kalme 150 m ida ja Viljandi-Väluste-Mustla maanteest 200 m lõuna poole. Jõgeva autobussipeatusest asetseb kalme ca 350 m lõuna-kagus.
Kalme asetseb loode-kagu suunalise seljandiku idanõlval lagedal põllul, mis aeglaselt langedes läheb kalmest 50 m ida pool üle madalaks lodumetsaks. Kalmest läände (teisele poole maanteed) jäävad 4 Jõgeva talu maal asetsevat kivikalmet (nr 1822-1825). Kalmest ca 100 m põhja-loodes ja 60 m loode pool paiknevad keset põldu veel kaks väiksemat kive täis söödilappi, millel kummalgi kasvab üks noor puu ja võsa. Tegemist on tõenäoliselt põllukivihunnikutega.
Andmed 1975. aastal koostatud muistise passist.

Sisestatud: 14.03.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt lisas 1 toodud skeemile.

Sisestatud: 19.04.2005.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.03.2015.

z