Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13350
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 2155
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.09.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 21.03.2005.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha idaservale jääb allikalohk sellest ida suunas välja viiva magistraalkraaviga. Magistraalkraavist lõuna pool ulatub kultuurkiht nähtavasti mõnevõrra rohkem ida poole kui põhja pool. Maa-ala, mida lõunast piirab magistraalkraav, idast allika ja Ulbi talu aseme vaheline sirgjoon ja idast rabaserv oli käesoleva passi koostamise ajal sügavalt üles küntud. Küntud ala läänepoolses servas võis kamara all märgata mustjashalli mullakihti. Leide ei märgatud. Nõlva kõrgemas osas oli prooviaugu järgi otsustades kultuurkihi paksus ca 50 cm.
Asulakoht on avastatud V. Lõugase poolt 1968. a juulis. V. Lõugas täheldas üsna tugevat ja selget kultuurkihti, eriti asulakoha Mulgi talu poolses osas. Magistraalkraavist veidi lõuna poolt on 1,2-1,5 m sügavuselt 1924.-1926. a paiku leitud tulekivist pistikteradega arvatavasti keskmisest kiviajast pärinev luuotsik.
Andmed 1975. a koostatud muistise passist.

Sisestatud: 22.03.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Muistis asub end adm jaotuse järgi Viljandimaal, Tarvastu khk, Riuma küla, Ulbi ja Mulgi talu maal. Riuma külla viiv tee keerab Viljandi-Väluste-Mustla maanteelt põhja suunas ära kohas, kus lääne-ida suunaliselt kulgev maantee teeb järsu käänaku lõunasse Mustla poole. Asulakohale pääsemiseks tuleb mööda põhja suunas kulgevat külavaheteed sõita sadakond meetrit, seejärel pöörata ida suunas sadamasse viivale teele. Ca 500 m järel tuleb sellelt teelt pöörata põhja suunas laudast mööda viivale põlluvaheteele. Uuest laudast vahetult põhja pool asub Purju talu. Mulgi talu ja Ulbi talu ase jäävad teest ca 300 m ida poole. Mulgi talu sissesõidutee pöörab põhja suunas kulgevalt põlluvaheteelt ida poole ära ca 200 m Purju talust põhja poole.Asulakoht asub põhjapoolse Mulgi talu ja Ulbi talu vahelisel alal loode-kagu suunalise seljandiku idanõlval.
Andmed 1975. a koostatud mälestise passist.

Sisestatud: 22.03.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt lisas 1 toodud skeemile.

Sisestatud: 25.04.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestisele kaitsevööndit ei kehtestata.

Sisestatud: 26.05.2005.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.03.2015.