Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13351
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
Mälestise vana number 1776
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.09.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Viljandimaa vaneminspektor, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.03.2005.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on kahe võrdlemisi korratu kujuga kivivarega, mille piirjooni on maaparanduse käigus võib olla mõnevõrra muudetud. Sealsest kahest kivivaret vahetult läänes asub põllukive täis veetud kolmnurkne ala mõõtmetega: N-S 35 m, O-W 30 m, mis on idapoolse nõgusa küljega pööratud kalmete poole.
Põhjapoolne kalme on piklik-ovaalja, idaotsas teravama kujuga. Selle idaotsal kasvav kask olevat looduskaitse all. Viimasest lääne pool kasvavad mõned kased, lääneotsal pihlakas. Kaetud murukamaraga, mille all aimata kive (osal neist nukid kamara alt näha). Kalme põhjapoolsele osale ja madalamale idaosale põllult võrdlemisi hiljuti kive peale veetud. Kalme läänepoolne osa mõõtmetega 15 x 20 m on ülejäänud kivivare osast kõrgem (kõrgus ca 40 cm), kujult ümar-nelinurkne. Koos läänepoolse madalama osaga on kalme kivivare pikkus 25 m.
Andmed 1975. a koostatud muistise passist.

Sisestatud: 22.03.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asukoht end adm jaotuse järgi Viljandimaal, Tarvastu khk, Riuma küla, Mulgi talu maal, kolhoosilaudast umbes 250 m ida pool üle tee. Muistis asub keset vihmutuskarjamaad, endisel kõrgemal põllumaal, millest ida pool algab varsti Võrtsjärve luht.
Andmed 1975. a koostatud muistise passist.

Sisestatud: 22.03.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt lisas 1 toodud skeemile.

Sisestatud: 25.04.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt lisa 1 skeemile.

Sisestatud: 27.05.2005.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.03.2015.