Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13357
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 09.01.1998
Registreeritud 09.01.1998
X-koordinaat 610460.75
Y-koordinaat 6467858.00
Mälestise vana number 18-k
Ava kaardil
pass - 1
pass - 1 pass - 1-p pass - 2 pass - 2-p pass - 3 pass - 3-p pass - 4 pass - 5 pass - 6 pass - 7 Kivikalme. Foto: O. Kõll, 28.04.1980. Kivikalmed (nr 1 - 13353, nr 2 -13354, nr 3 - 13356, nr 4 - 13357). Foto: O. Kõll, 28.04.1980. Kivikalmed (esiplaanil nr 13354, tagaplaanil nr 1 - 13356, nr 2 -13357, nr 3 - 13355). Foto: O. Kõll, 28.04.1980. Kivikalme. Foto: Anne Kivi, 01.06.2014. Kivikalme. Foto: Anne Kivi, 01.06.2014.
Galerii(15)

Määrused ja käskkirjad(1)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr. 59, (RTL 1997, 169-171, 954) Kuupäev: 01.09.1997

Paikvaatlused(3)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.09.18

Menetleja: Viljandimaa nõunik, Anne Kivi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Kirjeldused(5)

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.03.2005.

Kirjeldus


IV kalme. Asub III kalmest 60 m kaugusel põllul. Kaugus külavaheteest 130 m. Tegemist on ümara künkataolise sööditükiga, millel kasvab võsa. Kalmele on peale veetud põllukive.
Mälestis on tähistatud.

Sisestatud: 25.05.2005.

Asukoha kirjeldus


Asukoht end adm jaotuse järgi Viljandimaal, Tarvastu khk, Riuma küla, Annuse talu maal. Tee Riuma külla pöörab Mustla-Väluste-Viljandi maanteelt põhja suunas ära kohas, kus maantee teeb järsu teravnurkse käänaku (u 2 km põhja pool Väluste bussipeatust). Seda teed mööda sõites hakkavad 1,5 km järel ida pool teed põllul paistma Annuse talu kalmed. talu ise asub teest lääne pool, eespoolmainitud teekäänakust 2 km põhjas.
End. Annuse talu maal asub 5 kivivaret. Üks neist (nr 1780) paikneb teistest tunduvalt põhja pool triangulatsioonitorni juures, Villemuse metsavahikoha juurde viivast teest vahetult lõunas (IV kalmest 200 m põhja-loodes). Neli ülejäänud kivivaret moodustavad kompaktsema rühma.
Andmed 1975. a koostatud muistise passist.

Sisestatud: 25.05.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt lisas 1 toodud skeemile.

Sisestatud: 24.05.2005.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 12.03.2015.