Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13375
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 2159
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 05.02.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Martti Veldi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 06.02.2008.

Mälestise kirjeldus


Põhja-lõuna suunas u 95-100 m pikk ning ida-lääne suunas u 50-55 m lai metsaga kaetud küngas. Mäe mõlemast otsast on erinevatel aegadel võetud kruusa, samuti esineb suuremaid ja väiksemaid sissekaeveid mäe läänenõlval.

Sisestatud: 06.02.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Linnuka talu hoonetest u 50-100 m lõunas metsaga kaetud piklikul künkal.

Sisestatud: 06.02.2008.

Mälestise ajalugu


Mälestist arheoloogiliselt uuritud ei ole.
1920. aastatel olnud mäe lael veel kivist vundament. Kalmel asunud vanasti puukirik, mis Põhjasõjas hävis. (Valk, H. 1991. Inspektsiooni aruanne 29.-30. aprill)

Sisestatud: 06.02.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 06.02.2008.

Aruanded


Bernotas, R. 2008. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Viljandimaal Paistu vallas Sultsi külas arheoloogiamälestis kalmistu.

Sisestatud: 31.03.2012.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 24.03.2015.