Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kabeliase", "Kirikuase"
Mälestise registri number 13377
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.02.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Martti Veldi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi ning kivikonstruktsioonide olemasolu.

Sisestatud: 06.02.2008.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on peasuurustest ja kohati suurematest raudkividest koosneva kivilademega, mis on kergelt ovaalse kujuga. Kivilademe pikkus kagu-loode suunas on u 10-11m, laius edela-kirde suunas u 7-8 m, kivilademe kõrgus ümbritsevast maapinnast on u 30-50 cm.

Sisestatud: 06.02.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Rimmi küla, lõunapoolsest Ivaski talust (Luige pere) ca 80 m põhja pool, põhja suunas tõusval Ristimäe nõlval, karjamaal.

Sisestatud: 06.02.2008.

Mälestise ajalugu


Kivikalmet arheoloogiliselt kaevatud ei ole. Ilmselt on tegemist I aastatuhande I poolde kuuluva tarandkalmega.

Sisestatud: 06.02.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 06.02.2008.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 24.03.2015.