Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13386
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1887
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 25.07.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 23.11.2010.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on kirde-edela suunas piklik, järsunõlvaline ja pealt kumer. Kääpa pikkus on 16 m, laius 6 m ja kõrgus 1,4-1,5 m. Kääpa kirdepoolne ots on mõnevõrra kitsam keskmisest laiusest. Kääbas on lõhutud. Tema keskel on väiksem lohk läbimõõduga 0,5 m ja sügavusega 0,2 m, kirdeotsal oleva lohu läbimõõt on 1 m ja sügavus 0,3 m, kaguküljel oleva lohu läbimõõt on 0,7 m ja sügavus 0,3 m. Kõik lohud on vanad. Kääpal kasvavad tihedalt okaspuud. Kraav kääpa ümber on jälgitav vaid loodejalamil, maanteekraavi lähedal (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 23.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb ühest ümmargusest, ühest ovaalsest ja kuuest pikast kääpast, reg nr 13381-13388. Kääbaskalmistu asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas, Pari külas. Kääbaskalmistu paikneb Võru-Ruusmäe maantee ääres, mõlemal pool teed, lainjal liivatasandikul, mis on osaliselt kaetud männi-kuuse segametsaga. Kääbas reg nr 13386 asub kääpa reg nr 13385 kirdeotsast seitse meetrit loode pool, maanteest kagu pool.

Sisestatud: 23.11.2010.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääpaid on kirjeldanud J. Jung oma käsikirjas, lk 74 (käsikiri Ajaloo Instituudis) ja T. Karopun, Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 28 (käsikiri Ajaloo Instituudis).

Sisestatud: 23.11.2010.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 24.03.2015.