13388 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 13388 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 12.01.1998 |
Registreeritud | 12.01.1998 |
X-koordinaat | 689223.94 |
Y-koordinaat | 6394991.82 |
Mälestise vana number | 1889 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 16.05.22
Menetleja: Arheoloogianõunik, Anu Lillak
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(5)
Mälestise tunnus Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas on pikliku kujuga. Tema pikkus on 18 m, laius 8 m ja kõrgus 0,6-0,7 m. Kääbas on üsna lõhutud ning seetõttu ebamääraste piirjoontega. Kääpa loodenõlv on veidi kõrgem ja järsem kui kagunõlv, mis on üsna lauge ja madal. Lauged ja madalad on ka kääpa otsaküljed. Kääpa keskele on kogu pikkuses kaevatud kraav, mille laius on 0,5-0,6 m ja sügavus 0,1-0,2 m. Kraav on vana. Üsna rikutud on ka kääpa kagupoolne külg, kuhu on maanteekraavist kruusa peale visatud. Kääpal kasvavad okas- ja lehtpuud. Kraav kääpa ümber pole jälgitav.(Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb ühest ümmargusest, ühest ovaalsest ja kuuest pikast kääpast, reg nr 13381-13388. Kääbaskalmistu asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas, Pari külas. Kääbaskalmistu paikneb Võru-Ruusmäe maantee ääres, mõlemal pool teed, lainjal liivatasandikul, mis on osaliselt kaetud männi-kuuse segametsaga. Kääbas reg nr 13388 asub kääpa reg nr 13387 kirdeotsast 37 meetrit edela pool, teistest kääbastest eraldi, üle maantee. |
Ajalugu Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääpaid on kirjeldanud J. Jung oma käsikirjas, lk 74 (käsikiri Ajaloo Instituudis) ja T. Karopun, Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 28 (käsikiri Ajaloo Instituudis). |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |