Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht
Mälestise registri number 13392
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.06.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Ingmar Noorlaid

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 14.07.2008.

Mälestise kirjeldus


Asulakohta iseloomustab tavapärasest tumedam pinnas, kus esineb keraamikat, põlenud kive ja söetükikesi. Asulakoha tuumikala jääb arvatavasti kõrgema künka ning järve vahelisele alale. Plaani asulakohale on omane jämeda kivipuruga käsitsi valmistatud keraamika, kus võib esineda riipeid ja tekstiilivajutusi. Asulakohaga samasse kompleksi kuuluvad veel kalmistu (reg nr 13394) ja kääbas (reg nr 13395).

Sisestatud: 14.07.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoha kultuurkiht paikneb Plaani õigeusukirikust lääne pool üle tee u 250 x 175 m suurusel alal.

Sisestatud: 14.07.2008.

Mälestise ajalugu


Asulakoht avastati 1987. aastal Plaani muinas- ja keskaegse matusekoha kaevamisel. Matusekoht asetses varasema asula kultuurkihis. Leiti rohke kivipuruga käsitsi valmistatud keraamikat, mis on osalt tekstiilivajutustega. Sarnast keraamikat on leitud 2.-3. sajandi tarandkalmetest, kuid asulakoht võib olla veelgi vanem.

Sisestatud: 14.07.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt lisatud kaardimaterjalile.

Sisestatud: 14.07.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 24.03.2015.