Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Ohvriallikas
Mälestise registri number 13396
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 37-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 11.05.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Ohvriallikas.

Mälestise tunnus


1) Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.
2) Maastikuliselt eristatav.
3) Kirjalikult fikseeritud pärimus.

Sisestatud: 17.11.2010.

Mälestise kirjeldus


Allikas paikneb Haanja kõrgustikul kuplitevahelises nõos. Idapoolsel künkal asuvad Kalmatu talu hooned, läänepoolne on haritav maa. Nende vahel asub kitsas soine põhja-lõunasuunaline nõgu. Allikas voolab välja selle nõo läänepoolsest astangutaolisest servast lõuna suunas kitsa ojakesena. Nõgu, mis allika kohal on kitsas ja sügav ning muutub lõuna pool laiemaks ja soiseks. Allikas on liivase põhjaga, vee sügavus umbes 30 cm. Allika mõõtmed põhja-lõuna suunas 3 m, ida-lääne suunas 1,5 m.

Sisestatud: 20.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas, Villa külas, Kalmatu talu maadel. Kalmatu talu jääb Plaani õigeusu kirikust 1,2 km mööda Munamäe teed põhja poole. Allikas jääb talu elumajast ligikaudu 35 m edela poole. Ohvriallikas paikneb mälestise Asulakoht (mälestise reg nr 13391) lõunapoolsel alal. Mälestisest Kalmistu (mälestise reg nr 13393) läänes.

Sisestatud: 20.11.2010.

Mälestise ajalugu


Allikat on ohverdamiskohana märkinud 1922. a A. Suik Rõuge kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 36 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Mälestis pärineb arvatavas II aastatuhandest. Esitatud kaitse alla võtmiseks 1976. a. Allikast ligikaudu 40 m ida pool on varem asunud suur, pealt tasane kivi, mille juures Tõnisepäeval ohverdati. Nüüdseks on kivi lõhutud.

Sisestatud: 20.11.2010.

Üldinfo


Eestis on olulisteks looduslikeks pühapaikadeks peetud veekogusid, peamiselt allikaid, aga sellele viitavad ka püha-nimelised jõed ja järved. Allikaid, nagu ohvrikivegi, usuti olevat mitut sorti: suuremal enamikul arvati olevat raviomadused – nt silmaallikad, aga oli ka ilma-, elu- või lihtsalt pühad allikad. Neisse ohverdati hõbeehetelt või -müntidelt kraabitud hõbedat, aga ka raha, helmeid jms.

Sisestatud: 24.03.2015.