Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13398
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 683738.96
Y-koordinaat 6401431.67
Mälestise vana number 1835
Ava kaardil

Paikvaatlused(1)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.05.11

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 09.01.2009.

Kirjeldus


Kalmistu asub Haanja kuppelmaastikul. Tegemist on ligikaudu 30 meetrise läbimõõduga loodusliku künkaga, mille läänenõlv ulatub Vaskna järve kaldani. Üle kalmistu läheb põhja-lõuna suunaliselt sõidutee, mis 4 m laiuselt on kalme keskosa lõhkunud. Hilisemate teetööde käigus on teed laiendatud ja mullavallid lükatud kahele poole teed. Kalmistu on kaetud okasmetsaga.

Sisestatud: 19.11.2010.

Asukoha kirjeldus


Kalmistu jääb Haanjast umbes 1,5 km ida poole Vaskna järve kirdeservale, järve põhjaotsas olevast teeristist umbes 10 m lõuna poole. Kalmest läheb üle tee, mis tuleb Trolla külast ja läheb Villa külla.

Sisestatud: 19.11.2010.

Ajalugu


Kalmet on kirjeldanud 1922. a A. Suik Rõuge kihelkonna muinasjäänuste kirjelduses, lk 39, mille andmetel on kalmest leitud pealuid (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kalme kulub arvatavasti 15.-18. sajandisse.

Sisestatud: 19.11.2010.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 24.03.2015.