Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiviaja asulakoht
Mälestise registri number 13403
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1934
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 21.11.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 10.10.2007.

Mälestise kirjeldus


Asulakoht paikneb Võhandu jõe vasakul kaldal Võru-Räpina maanteel, Kääpa sillast umbes 150 m ülesvoolu. Jõe veetase on tänapäeval asula eksisteerimise ajaga võrreldes kõrgem, mistõttu kultuurkiht on kaetud hiljem pealekasvanud turbaga, mille paksus ulatub jõele lähemas osas kuni 2 meetrini. Vastavalt veetaseme tõusule on asula nähtavasti jõe kallast mööda ülespoole nihkunud.

Sisestatud: 28.01.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht paikneb Võhandu jõe idakaldal, Kääpa sillast ligikaudu 150 m põhja pool.

Sisestatud: 10.10.2007.

Mälestise ajalugu


Muistis avastati 1958. aastal seoses uue silla ehitusega, arheoloogilised kaevamised toimusid aastatel 1959-1962 Lembit Jaanitsa juhtimisel. Kaevati läbi u 660 ruutmeetri suurune ala. C14 meetodil on asulakoht dateeritud III aastatuhande I poolde ja keskpaika eKr. Muistis võeti riikliku kaitse alla esmakordselt 1964. aastal.

Sisestatud: 10.10.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 10.10.2007.

Meedia


Publikatsioonid: L. Jaanits. Über die Ergebnisse der Steinzeitforschung in Sowjetestland. Finskt Museum LXXII. 1965. Helsingfors, 12-16.
L. Jaanits. Die frühneolithische Kultur in Estland. Congressus secundus internationalis Fenno-ugristarum. Helsinki 23.-28. VIII 1965, Pars II, 14.

Sisestatud: 10.10.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 24.03.2015.