Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13423
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1843
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 08.05.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 30.01.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on madal, laugete nõlvadega, pealt lame. Kääpa läbimõõt on 14 m, kõrgus 1,1 m. Muistise kirdeossa on kaevatud sügavam lohk. Kraav kääpa ümber ei ole jälgitav.

Sisestatud: 30.01.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub Lasva vallas Mõsküla talu maal, Pindi kirikust umbes 0,5 km kirdes, Lasva-Pindi maanteest ligikaudu 125 m idas. Kääbas asub mälestisest nr 13422 6 m kagu pool.

Sisestatud: 26.11.2007.

Mälestise ajalugu


Kääbastikku on oma kirjutistes maininud Fr. R. Kreutzwald ja pastor Boubrig, teateid kääbastest esineb ka J. Jungile saadetud kirjades. Lähemalt on Mõsküla kääpaid kirjeldanud 1922. aastal O. Urgart Rõuge kihelkonna muististe kirjelduses. Muistise passi koostamise ajal (1972) olevat Tsopa talu elanik O. Sibul rääkinud, et paar kääbast hävinud kündmisel, kusjuures nähtavale olnud tulnud pesana põlenud luupuru ja söetükikesi.
Kääbaste suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub Lasva kääbaskalmistu I aastatuhande II poolde. 16 kääbast on kaitse alla võetud 1964. aastal, 2 kääbast 1972. aastal.

Sisestatud: 01.02.2011.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirst.

Sisestatud: 26.11.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 24.03.2015.