Mälestise tunnus

Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Kirjeldus

Kääbas on üsna lame, laugete nõlvadega, kusjuures põhjapoolne nõlv on mõnevõrra kõrgem ja järsem, lõunapoolne aga madalam ja laugem. Kääpa läbimõõt on 8 m, kõrgus 0,6-0,8 m. Kraav kääpa ümber pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Asukoha kirjeldus

Kääbas asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas. Pindi vallas, Pindi mõisa metsas. Kääbastik (reg nr 13433-13435) jääb Pindi kirikust umbes 250 m loode poole, vana liivakarjääri äärde, männimetsa alla. Kääbas reg nr 13433 asub Pindi kiriku juures oleva surnuaia taga kulgevast loode-kagusuunalisest teest 10 m lääne pool.

Ajalugu

Kääbas kuulub I aastatuhande I poolde. Kääpa kohta said teate Ajaloo Instituudi arheoloogid 1972. a Lasva valla teisi kääpaid inspekteerides Tsopa talu tolleaegselt elanikult Osvald Sibulalt, kes rääkis viiest kääpast endises Pindi mõisa metsas, Pindi surnuaia läheduses. Nimetatud kohta ülevaadetes leitigi kolm kääbast, kuna ülejäänud kaks olid hävinenud liiva võtmisel. Kääpad esitati riikliku kaitse alla võtmiseks 1972. a.

Kaitsevööndi ulatus

Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Üldinfo

Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.