Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13453
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1935
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.11.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.05.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümmargune, enam-vähem ühtlaselt kõrgete, järskude nõlvadega, pealt tasane. Kääpa läbimõõt on 15 m, kõrgus 1,7 m. Kääbas on lõhutud, tema lääneküljel on suurem, sügavam lohk; keskosas esinevad mõned väiksemad madalad lohud; väike lohk on ka kaevatud kääpa idaküljele. Kraav kääpa ümber on märgatav. Kääpal kasvavad männid.

Sisestatud: 17.05.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas kääbaskalmistus, mis paikneb Lasva vallas Kääpa külas, mõlemal pool Tsolgo-Kääpa maanteed männimetsa all. Kääpalt tulles esimene kääbas vasakul pool teed.

Sisestatud: 17.05.2007.

Mälestise ajalugu


Esmakordselt riikliku kaitse alla võetud 1964. a.

Sisestatud: 17.05.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.

z