Mälestise tunnus

Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaine kõrge kunsti- ja kultuurilooväärtusega, ajastuomase kunstilise kujundusega raidkiviteos – hauamonument historitsismiajast 19. sajandist.

Kirjeldus

Admiral Adam Johann von Krusensterni ja tema abikaasa Juliane Charlotte von Taube pseudogooti stiilis hauasammas.

Asukoha kirjeldus

Pikihoone põhjalöövi põhjaseina ääres, esialgsel kohal. Vt Lisa – asendiplaan: nr 18.

Ajalugu

Muinsuskaitse all alates 1926. ja 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr 99.
Johann Gottfried Exner (1791–1874) oli Tallinna kiviraidur.
Adam Johann von Krusenstern (19.10.1770 Hagudi–24.08.1846 Kiltsi) oli baltisaksa päritoluga vene meresõitja, admiral 1842. aastast. Juhatas esimest ümbermaailmareisi (aastail 1803–1806), mille sooritasid laevad „Nadežda“ ja „Neva“. Koostas „Lõunamere atlase“. Vene Geograafiaseltsi asutajaid 1845. aastal.
Krusensternile tehti erand; tegelikult oli 1773. aastast Katarina II käsul matmine kirikutesse keelatud.

Aruanded

AS KAR-GRUPP. Adam Johann Krusensterni hauamonumendi konserveerimistööde aruanne, 2001. TLPA MO arhiiv n 12 s 301.

Allikad

AS KAR-GRUPP. Adam Johann Krusensterni hauamonumendi konserveerimistööde programm, 2001. TLPA MO arhiiv n 12 s 620.
Riigi kaitse all oleva vallasmälestise kaitsekohustuse teatis nr 1524, 2003. TLPA MO arhiiv n 12 s 564.
Vaiksoo, R. Tallinna Toomkiriku hauaplaadid, 2003. TLPA MO arhiiv n 12 s 366.

Kirjandus

Mäeväli, S. Matustest ja hauatähistest Tallinna Toomkirikus. Tallinn: Morgan Stuudio, lk 40–42: Vaatamata 1772. aastal kehtestatud kirikuisse matmise keelule, jätkus peakirikusse matmine erandkorras ka 19. sajandil. Esimesena maeti B. G. F. von Tiesenhausen, kuid sajandi sündmuseks kujunes admiral Adam Johann von Krusensterni matus. Ka selleks matuseks saadi luba keisrilt erandkorras.
A. J. von Krusenstern (19 XI 1770–24 VIII 1846, uue kalendri järgi) oli Eestist pärit tuntud meresõitja ja maadeuurija, kes juhatas esimest Vene keisririigis toimunud ümbermaailmareisi. Surivoodil avaldas ta soovi saada maetud admiral Greighi kõrvale. Loa saamine keisrilt võttis aega ja matus toimuski alles 6. oktoobril (vana kalendri järgi). Selle sündmuse kirjeldus leidub ajalehes „Inland“:
Lahkunu toodi 5. oktoobri õhtul vaikselt peakirikusse, kus tema saabumist ootasid kindral-superintendent, auvahtkond ja sugulased-tuttavad. Kaksteist mereväelast kandsid lahkunu tinakirstu altari ette, kus see asetati katafalgile ja selle peale admirali peakate ning mõõk. Kirst oli kaetud tumeda sametiga ja kaunistatud hõbetressidega. Pärast palvust kaunistati kirst lillevanikutega ja asetati selle kõrvale punase sametiga kaetud alustele lahkunu aumärgid. Matusetalitus algas järgmisel päeval kell 12:00. Peakiriku esist platsi ümbritsesid mereväelased lehvivate lippude all, ohvitseride epoletid ja mõõgad olid kaetud leinalooriga. Katedraalis sees olid kirstu juures auvalves laevastikukaptenid lippudega, põhjalöövi ehitatud hauakambrit ümbritsesid püramiidjad, küünaldega postamendid. Matuseliturgia algas koorilauluga, millele järgnes mälestusjutlus. Talituse lõppedes sisenesid kiriku kirstukandjad, kirst tõsteti katafalgilt ja kanti kindral-superintendanti juhtimisel läbi aumärgi- ja lipukandjatest moodustatud spaleeri hauakambrini. Samal ajal olid mereväelased lahkunud muusika saatel Lossiplatsile ja kirstu hauakambrisse paigutamise ajal tulistasid seal kolmekordse leinasaluudi, millele lahel vastas üksik suurtükilask. Loomulikult järgnesid peied, kuid selle ulatust ei ole kirjeldatud. Võime tõdeda, et matuse ilmalik osa oli 18. sajandiga võrreldes, peaaegu olematuks muutunud ja kogu sündmus ja sellega seotud isikud koondatud kirikuseinte vahele. Välja jäi vaid sõjavägi.
Pärast matust asuti lahkunule hauamälestist valmistama. Selle kohalikust kivist mälestusmärgi raius kiviraidur Exner, kavandi autor ei ole teada. Historitsistlik, gootikast lähtuv tornjas ehitis püstitati 15. mail 1848. aastal. Mälestusmärgi esiküljele on raiutud:
JOHANN VON KRUSENSTERN, GEB. DEN 8-ten NOVEMBER, 1770 GEST. DEN 12-ten AUGUST, 1846. VERMÄHLT MIT JULIE VON TAUBE
(Adam Johann von Krusenstern sünd 8. nov 1770, surn 12. aug 1846. Abielus Julia von Taubega.)
Samas on ka lahkunu vapp deviisiga:
SPE FREDUS
(Toeks lootus.)
Mälestusmärgi paremal küljel oleval medaljonil on venekeelne sõnum:
PREVOMU RUSSK. PLAVATELJU KRUGOM SVETA 1803–1806
(Esimesele vene ümbermaailmasõitjale.),
selle vasemal küljel tekst pühakirjast:
SELIG SIND, DIE REINES HERZENS SIND, DENN SIE WERDEN GOTT SCHAUEN. MATTHÄI 5,8
(Õndsad on need, kes puhtad südamest, sest nemad peavad Jumalat nägema.)
Mälestusmärgi ajalooline väärtus ületab tema kunstiväärtuse.
Viimasena maeti 19. sajandil peakirikusse A. J. von Krusensterni lesk Juliane Charlotte sund von Taube (22 VII 1780–18. II 1849) 1849. aastal.

Vallasmälestise kirjeldus

Materjal: dolomiit.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: Tallinna kiviraidur Johann Gottfried Exner
Dateering: 1848
Mõõtmed: üldkõrgus 455 cm, sokkel 202 x 122 x 62 cm; pealmiku laius jalamilt 114 x 129 cm, medaljoni Ø 42, 2–42, 4 cm, paksus umbes 2, 5 cm, samba kõrgus umbes 209 cm, laius pealt 24 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): monumendi keskosa esiküljel gooti tähtedes saksakeelne tekst:
Adam Johann
von Krusenstern,
geb. den 8 ten November 1770
gest. den 12 ten August 1846
Vermählt mit
Julie von Taube
(Adam Johann von Krusenstern sünd 8. nov 1770, surn 12. aug 1846. Abielus Julia von Taubega.)
Keskosa vasakul küljel:
Selig sind, die reines Herzens sind,
denn sie werden Gott schauen.
Matthäi 5, 8
(Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat. Mt 5, 8.)
Idakülje medaljoni ääristab venekeelne kirje:
ПЕРВОМУ РУССК. ПЛАВАТЕЛЮ KPУГОМ CBЪTA. 1803–1806
(Esimesele Vene ümbermaailma sõitjale.)
Figuuri kõrval tekstilindil: HAДЕЖДА
Vapireljeefi tekstilindil: SPE FRETUS
Reljeefist allpool, paremal signatuur: I.G. Exner
Revaliesis 1848
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): tugevasti tolmune, mõned praod ja murenemised (S. Simson 24.10.2006).
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): üldjoontes hilisgooti tabernaaklit meenutav hauamonument lõpeb ülal vimpergite ja fiaalidega ning keskmes ažuurse ristiga. Horisontaalselt liigendatud monument paikneb massiivsel soklil. Kaheks korruseks jaotuval alusel on dekooririkas pealmik. Ülaosa esiküljel on reljeef heraldilise kompositsiooniga. Keskel Krusensterni vapp, mida flankeerivad kaks eksootilist meesfiguuri tema lippudega. Kompositsiooni taustaks on akantuselehed. Monumendi alumise osa esiküljel on kaks reljeefset heraldilist väikest vappi vaikimise roosidel. Vasakpoolne kuulub Taubele, parempoolne Krusensternile. Keskosa parempoolsel küljel on reljeef-allegooriline naisfiguur Lootus oma atribuutidega. Teise korruse esi- ja lääneküljel gooti kirjas tekst, idaküljel – reljeefne venekeelse pühendustekstilindiga medaljon „HAДЕЖДА“ (Lootus). Pealmiku esiküljel reljeefne kompositsioon Krusensterni vapikilpi hoidvate moorlase ja hiinlasega, kumbki kandmas Vene mereväe Andrease lippu ja seismas tekstilindil. Monumendi kummalgi küljel seisab sümboolse maakeraga tipnev liigendatud piilar. Vasakpoolsel keral on lamereljeefselt kujutatud lääne-, parempoolsel idapoolkera. Monumenti ümbritseb madal sepisaed. Stiililt kuulub hauaplaat pseudogootikasse.