Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi A. J. Krusensterni ja J. Taube hauamonument, J. G. Exner, 1848 (paas)
Mälestise registri number 1347
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 99
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.06.16

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(7)

Kunst, Materjal, Kivi, Looduskivi, Objekt, Hauatähis, Hauamonument.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kodumaine kõrge kunsti- ja kultuurilooväärtusega, ajastuomase kunstilise kujundusega raidkiviteos – hauamonument historitsismiajast 19. sajandist.

Sisestatud: 24.10.2006.

Mälestise kirjeldus


Vene admiral Adam Johann von Krusensterni pseudogooti stiilis hauasammas.

Sisestatud: 24.10.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Pikihoone põhjalöövis, algsel kohal. Vt. Lisa – asendiplaan: nr. 18

Sisestatud: 24.10.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1926, 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 99
Johann Gottfried Exner (1791-1874) – viljakas Tallinna pseudogootiajastu kiviraidur ja kujur
Adam Johann von Krusenstern (19. 10. 1770 Hagudi – 24. 08. 1846 Kiltsi) oli baltisaksa päritoluga vene meresõitja, a-st 1842 admiral. Juhatas esimest Vene ümbermaailmareisi (1803-06), mille sooritasid laevad “Nadežda” ja “Neva”. Koostas “Lõunamere atlase”. Vene Geograafiaseltsi asutajaid (1845). Toomkirikusse matmisel tehti Krusensternile erand, sest Katariina II käsul oli 1773. aastast kirikutesse matmine Venemaal keelatud.

Sisestatud: 24.10.2006.

Aruanded


A.J. Krusensterni ja J. Taube hauamonumendi juurde kuuluvad ajaloolised lipud. Konserveerimistööde kaart. Tallinn 2000. (MKA arhiiv)

Sisestatud: 29.07.2014.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: paas, dolomiit.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: Tallinna kiviraidur-kujur Johann Gottfried Exner
Dateering: 1848
Mõõtmed: Kõrgus 455 cm (M. Lumiste, 1970), sokkel ca 203 x 122 x 63 cm; pealmiku laius jalamilt 114 x 129 cm, medaljoni Ø 42, 2 – 42, 4 cm, paksus ca 2, 5 cm, samba kõrgus ca 209 cm, laius pealt 24 cm
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Vapireljeefi all paremal kujuri signatuur: I. G. EXNER, Revaliesis 1848.
Monumendi allkorrusel saksakeelsed gooti kirjas tekstid.
Esiküljel: Adam Johann von Krusenstern,
geb: den 8 ten November, 1770.
gest: den 12 ten August, 1846.
Vermählt mit Julie von Taube.
(Adam Johann von Krusenstern sünd. 8. nov. 1770, surn. 12. aug. 1846. Abielus Julia von Taubega.)
Lääneküljel gooti kirjas saksakeelne pühakirjasalm:
Selig sind, die reines Her=
zens sind, denn sie werden Gott schauen. Matthäi 5, 8.
(Õndsad on puhtad südamelt, sest nemad saavad näha Jumalat. Mt. 5, 8)
Idakülje medaljoni ääristab venekeelne kirje: ПЕРВОМУ РУССК. ПЛАВАТЕЛЮ KPУГОМ CBЪTA. 1803 – 1806 (Esimesele Vene ümbermaailma sõitjale); figuuri kõrval tekstilindil: HAДЕЖДА
Vapireljeefi tekstilindil: SPE FRETUS
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): Tugevasti tolmune, mõned praod ja murenemised.
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): Hilisgooti tabernaaklit meenutav hauamonument koosneb massiivsest soklist, kaheks korruseks jaotuvast alusest ning dekooririkkast pealmikust, mis lõpeb ülal fiaalidega ja vimpergitega ning keskmes ažuurse ristiga. Alumise korruse esiküljel kaks reljeefset heraldilist roosi – vasakpoolse keskmes Taube, parempoolse keskmes Krusensterni vapp krooniga, teise korruse esi- ja lääneküljel gooti kirjas tekst, idaküljel – reljeefne venekeelse pühendustekstiga medaljon „HAДЕЖДА“ (Lootus). Pealmiku esiküljel reljeefne kompositsioon Krusensterni vapikilpi hoidvate moorlase ja hiinlasega, kumbki kandmas Vene mereväe Andrease lippu ja seismas tekstilindil. Monumendi kummalgi küljel seisab sümboolse maakeraga tipnev liigendatud piilar. Vasakpoolsel keral on lamereljeefselt kujutatud lääne-, parempoolsel idapoolkera. Monumenti ümbritseb madal sepisaed. Hauamonument puhastatud ja konserveeritud AS KAR-Grupp poolt 2001.

Sisestatud: 24.10.2006.