Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13477
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1959
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rikutud

Inspekteerimise kuupäev: 21.11.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 15.05.2007.

Mälestise kirjeldus


Kunagine u 25 m pikkune 3-4 m laiune ja u 0,8 m kõrgune kääbas on tee-ehituse ja kraavide rajamise käigus praktiliselt hävinud.

Sisestatud: 15.05.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas paikneb kääbaskalmistus, mis asub Lasva vallas Kääpa külas, mõlemal pool Tsolgo-Kääpa maanteed männimetsa all.

Sisestatud: 15.05.2007.

Mälestise ajalugu


Kääpa küla kääpaid on kirjeldanud ja kaevanud Fr. R. Kreutzwald, kes leidis siit põlenud luutükikesi, sütt ning savinõukilde. Kuna Kääpa külas on kääpaid neljas rühmas, jääb sügavalt segaseks, millise rühma omi ta kaevas. C. Grewingki teateil olla Kääpa küla kääbaste kuhjatistes kive ning siit olla saadud urne tuha ja söetükikestega. Viiteid Kääpa kääbastele leiab ka Jungile saadetud kirjadest. Lähemalt on kääbastikke kirjeldanud O. Urgart oma 1922. aasta Põlva kihelkonna kirjelduses.
Kääbaste kuju ja suuruse järgi kuulub kääbastik I aastatuhande II poolde. Kääpad on muinsuskaitse alla võetud esmakordselt 1964. aastal.

Sisestatud: 15.05.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 15.05.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.