Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13480
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1962
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.11.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 10.12.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on piklik loode-kagu suunas, üsna madal ja laugete nõlvadega, pealt lame ning üsna ebamääraste piirjoontega. Kääpa pikkus loode-kagu suunas on 13 m, laius 4,5 m ning kõrgus 0,5-1 m. Kääpal kasvavad männid ja noored kuused. Kraav kääpa ümber pole jälgitav.

Sisestatud: 10.12.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub Kääpa-Tsolgo tee ääres metsas. Umbes 40 m Alt-talu sissesõiduteest ida pool.

Sisestatud: 10.12.2007.

Mälestise ajalugu


Kääpaid on lähemalt kirjeldanud O. Urgart, Põlva kihelkonna kirjelduses 1922. aastal (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbaste suuruse ja kuju järgi otsustades kuulub Kääpa II kääbaskalmistu I aastatuhande II poolde. Kääpa II kääpad on võetud riikliku kaitse alla 1964. aastal. Passi on koostanud 1972. aastal Mare Aun.

Sisestatud: 10.12.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi ulatus on 50 meetrit muistise piirist.

Sisestatud: 10.12.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.