Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13483
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 684054.61
Y-koordinaat 6420638.93
Mälestise vana number 1965
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 23.04.18

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude ja kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.11.2007.

Kirjeldus


Kääbas on ümmargune, ühtlaselt kõrgete ja järskude nõlvadega. Muistise läbimõõt on u 12 m, kõrgus 1,8 m. Kääpa laele on kaevatud u 1,5 m läbimõõduga 0,5 m sügavune lohk, mis on tugevalt sammaldunud. Kääpal kasvavad männid ja üksikud kuused. Kraav kääpa ümber on enamasti jälgitav.

Sisestatud: 22.11.2007.

Asukoha kirjeldus


Muistis kuulub neljast kääpast (reg nr 13481-13484) koosnevasse kääbastikku. Kääbaskalmistu paikneb loode-kagu suunalise, suhteliselt kõrge liivakünnise lael, mis on kaetud sekundaarse männimetsaga. Kääbastik paikneb Mõrgi küla riigimetsas, jäädes Kääpa-Tsolgo-Mõrgi teeristist sadakond meetrit loodessse. Asub kääpast nr 13482 u 5 m põhja pool.

Sisestatud: 22.11.2007.

Ajalugu


Kääbastikku on kirjeldanud O. Urgart Põlva kihelkonna kirjelduses 1922. aastal (käsikiri Ajaloo Instituudis). Muistis on dateeritud I aastatuhande II poolde. Muistis on võetud riikliku kaitse alla esmakordselt 1964. aastal. Arheoloogilisi kaevamisi kääbastikul toimunud ei ole.

Sisestatud: 22.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 22.11.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.