13483 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 13483 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 12.01.1998 |
Registreeritud | 12.01.1998 |
X-koordinaat | 684054.61 |
Y-koordinaat | 6420638.93 |
Mälestise vana number | 1965 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 23.04.18
Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Inimluude ja kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas on ümmargune, ühtlaselt kõrgete ja järskude nõlvadega. Muistise läbimõõt on u 12 m, kõrgus 1,8 m. Kääpa laele on kaevatud u 1,5 m läbimõõduga 0,5 m sügavune lohk, mis on tugevalt sammaldunud. Kääpal kasvavad männid ja üksikud kuused. Kraav kääpa ümber on enamasti jälgitav. |
Asukoha kirjeldus Muistis kuulub neljast kääpast (reg nr 13481-13484) koosnevasse kääbastikku. Kääbaskalmistu paikneb loode-kagu suunalise, suhteliselt kõrge liivakünnise lael, mis on kaetud sekundaarse männimetsaga. Kääbastik paikneb Mõrgi küla riigimetsas, jäädes Kääpa-Tsolgo-Mõrgi teeristist sadakond meetrit loodessse. Asub kääpast nr 13482 u 5 m põhja pool. |
Ajalugu Kääbastikku on kirjeldanud O. Urgart Põlva kihelkonna kirjelduses 1922. aastal (käsikiri Ajaloo Instituudis). Muistis on dateeritud I aastatuhande II poolde. Muistis on võetud riikliku kaitse alla esmakordselt 1964. aastal. Arheoloogilisi kaevamisi kääbastikul toimunud ei ole. |
Kaitsevööndi ulatus 50 m mälestise piirist. |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |