Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13485
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 36-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 23.04.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 03.12.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümmargune, läbimõõduga u 11 m, kõrgusega 1-1,2 m. Tema põhjapoolne külg on kõrgem ja järsem, lõunakülg aga madalam ja laugem. Kääpa edelapoolne jalam on tee tegemisel natuke lõhutud. Kääpa lael ning jalamil esineb väiksemaid sammaldunud lohke. Kraav kääpa ümber on jälgitav.

Sisestatud: 03.12.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas paikneb Mõrgi külas, Lasva vallas, riigimetsa maatükil nr 23, Kääpa-Väimela teest vahetult idas.

Sisestatud: 03.12.2007.

Mälestise ajalugu


Muistis on dateeritud I aastatuhande II poolde. Kääpa avastas 1972. aastal Mare Aun. Mälestis võeti kaitse alla 1973. aastal.

Sisestatud: 03.12.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 03.12.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.