Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13488
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1852
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.10.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 28.01.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ovaalse põhiplaaniga, pikisuunaga kirdest edelasse. Tema pikkus selles suunas on 14 m, laius vastassuunas 9 m ja kõrgus 1,1-1,2 m. Kääbas on üsna lõhutud, mistõttu on raske määrata tema algset kuju ja suurust. Kääbas paistab algselt olevat lohud laugete nõlvadega, pealt kumer. Kääpa kirdepoolses osas on kaks lohku, edelaosas üks lohk, loodenõlval üks lohk. Lohud on vanad ning kamardunud. Kraav kääpa ümber pole jälgitav kogu ulatuses (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 28.01.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas, Pindi vallas, endise Otsa karjamõisa metsas. Kääbas paikneb Otsa külas Kääpa-Obinitsa- Võmmorski maanteest ligikaudu 100 m edelas, lainjal liivatasandikul.

Sisestatud: 28.01.2011.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääbast Otsa karjamõisa metsas on nimetanud O. Ugart, Pindi valla kirjelduses 1922. a, lk 12 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbas on võetud riikliku kaitse alla 1964. a.

Sisestatud: 28.01.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 28.01.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.