13490 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 13490 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 12.01.1998 |
Registreeritud | 12.01.1998 |
X-koordinaat | 688433.70 |
Y-koordinaat | 6424590.51 |
Mälestise vana number | 1251 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(4)
Paikvaatluse kuupäev: 22.04.15
Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas on laugete nõlvadega, kusjuures tema loodenõlv on kõrgem ja järsem, kagunõlv aga aga laugem ja madalam. Kääpa läbimõõt on 12 meetrit ja kõrgus 0,7-0,8 meetrit. Kääpa idanõlval on madal, kinnikasvanud lohk. Muistise peal kasvavad noored kuused ning asetseb kaks kändu. Kraav on jälgitav kagujalamil. |
Asukoha kirjeldus Muistis asub Võhandu jõe oru paremal pervel, Võru-Räpina maanteest umbes 100 meetrit läänepool. |
Ajalugu Paidra V kääpaid on maininud Dr. Fr. Kreutzwald. Samut on neist juttu ka Jaan Jungile saadetud kirjades. Lähemalt on kirjeldanud neid kääpaid O. Urgart Pindi valla (Rõuge kihelkonna kirjelduses). Kääbaskalmistu kuulub I aastathande teise poolde. Kääbastik on kaitse alla võetud 1964. aastal. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi ulatus on 50 meetrit muistise piirist. |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |