Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13490
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 688433.70
Y-koordinaat 6424590.51
Mälestise vana number 1251
Ava kaardil

Paikvaatlused(4)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 22.04.15

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.11.2007.

Kirjeldus


Kääbas on laugete nõlvadega, kusjuures tema loodenõlv on kõrgem ja järsem, kagunõlv aga aga laugem ja madalam. Kääpa läbimõõt on 12 meetrit ja kõrgus 0,7-0,8 meetrit. Kääpa idanõlval on madal, kinnikasvanud lohk. Muistise peal kasvavad noored kuused ning asetseb kaks kändu. Kraav on jälgitav kagujalamil.

Sisestatud: 22.11.2007.

Asukoha kirjeldus


Muistis asub Võhandu jõe oru paremal pervel, Võru-Räpina maanteest umbes 100 meetrit läänepool.

Sisestatud: 22.11.2007.

Ajalugu


Paidra V kääpaid on maininud Dr. Fr. Kreutzwald. Samut on neist juttu ka Jaan Jungile saadetud kirjades. Lähemalt on kirjeldanud neid kääpaid O. Urgart Pindi valla (Rõuge kihelkonna kirjelduses). Kääbaskalmistu kuulub I aastathande teise poolde. Kääbastik on kaitse alla võetud 1964. aastal.

Sisestatud: 22.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi ulatus on 50 meetrit muistise piirist.

Sisestatud: 22.11.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.