Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi J. Hastferi hauamonument-epitaaf, N. Millich, 1676 (marmor)
Mälestise registri number 1350
Registreeritud Vallasmälestis
Arvel 20.06.1995
Registreeritud 20.09.1995
Mälestise vana number 102
Liigitus kunstimälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 22.03.16

Inspektor: TLPA muinsuskaitse osakonna peaspetsialist, Eero Kangor

Märksõna(6)

Kunst, Materjal, Kivi, Looduskivi, Objekt, Epitaaf.

Mälestise tunnus


Muinsuskaitse alla võetud kui kõrge kunstiväärtusega, ajastuomase kunstilise kujundusega raidskulptuuriteos – epitaaf barokiajast 17. sajandist. Esimesi marmorist portree-epitaafe Eestis.

Sisestatud: 24.10.2006.

Mälestise kirjeldus


Maanõunik Johann Hastferi skulptuuridega portree-epitaaf

Sisestatud: 24.10.2006.

Mälestise asukoha kirjeldus


Pikihoone lõunalöövis, idapoolse piilari lõunaküljel. Vt. Lisa – asendiplaan: nr. 21

Sisestatud: 24.10.2006.

Mälestise ajalugu


Muinsuskaitse all alates 1926; 1973. aastast – vabariikliku tähtsusega kunstimälestis nr. 102
Nicolaes Millich (17.-18.saj.) – Antverpeni päritolu Rootsi kujur, Narva raeportaali skulptuuride autor
Eesti kunsti ajalugu. 1520 – 1770. EKA, 2005, lk. 410: 17. sajandi teisel poolel kinnitati Tallinna toomkiriku kesklöövi piilarile Rootsi riiginõuniku, major Johan Hastferi epitaaf. See valmis 1676. aastal, kaks aastat pärast majori surma. Epitaafi vorm erineb tunduvalt senisest kohalikust traditsioonist. Tegemist on itaalia renessansiaegsele hauakivile viitava kompositsiooniga, mis elas 17. sajandi keskel nii Itaalias kui ka mujal Euroopas üle taassünni. Hastferi epitaafi vorm ja käsitlus olid kindlasti mõjustatud ka Rootsi samaaegsest sepulkraalkunstist, mis lähtus omakorda Madalmaade eeskujudest.
Mustast ja valgest marmorist epitaafi keskseks kujundiks on surmale viitav sarkofaag ja selle kohale paigutatud surnu büst. Sarkofaagi peal lebavad memoriaalkunstile tavapärased atribuudid: kolp, lahkunu vapp, kiiver, kinnas; mõlemal pool nõjatuvad kirstule leinavad putod. Sarkofaagi all on akantusvoluutidega tekst, mille allosas on inglipea. Tekst algap tähelepanuvärse tunnistusega: ZU GOTTES EHREN DIESER KIRCHEN ZVM ZIERATH VND ZU SEINEM SELIGEN STETEN ANDENCKEN... - „Jumala auks, selle kiriku kaunistamiseks ja tema õnnistatud paiga mälestuseks...“ Nii on üles loetletud kõik funktsioonid, mida luterlik epitaafikunst püüdis täita. „Kaunistamine“ peaks sealjuures viitama kunsti kui mitte üksnes tähenduse- vaid ka ilukandja rolli tähtsustamisele – mõte, mida edaspidi üha veendunumalt kinnitatakse. ..
Hastferi epitaafi autori kohta puuduvad dokumentaalsed andmed. Stiililine lähedus lubab atribueerida selle teose Rootsi õukonna tellimusi täitnud Antwerpeni meistrile Nicolaes Millichile, teise võimaliku autorina on välja pakutud Tallinnas töötanud August Heroldtit. Sarnasus Millichi laadiga on Hastferi epitaafi puhul tõepoolest silmatorkav, samas kui Heroldti „käekirjanäited“ puuduvad hoopiski. Võimalust tema autorsuseks toetab üksnes fakt, et ta saabus tallinna 1676. aastal ning oli enne seda töötanud kaheksa aastat Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias ja Lõuna-Saksamaal.
Eesti kunsti ajalugu. I köide, I. Tallinn, 1975, lk. 110-111: Kohalike meistrite kõrval ei puudunud sel perioodil ka laiema kuulsusega kunstnikunimed. Antverpenist pärit Nicolaes Millich valmistas Stockholmis olles Narva raekoja portaali figuurigrupi... N. Millichilt on säilinud Eestis veel teine teos. See on maanõunik J. Hastferi monument – portreeskulptuur (1676.a.) Tallinna toomkirikus. Hastferi büst on paigutatud väikesele sarkofaagikujulisele postamendile. Portreebüst ja postamendi allegoorilised figuurid – leinavad geeniused – on stiilsed nii oma poosilt kui ka modelleeringult. Monument on valmistatud mitmest erinevast marmoriliigist. See on üks väheseid importkiviliikide kasutamise näiteid meie 17. saj. kunstis, mis näib ennustavat kohaliku kivi peatset taandumist pikemaks ajaks.
V. Raam. Tallinna Toomkirik. Tallinn, 1973, lk. 31: Toomkiriku barokkmonumentide meisterlikumate näidete hulka kuulub maanõunik major Johan Hastferi epitaaf (peasissekäigu vastas oleval piilaril). Kompositsiooni keskseks osaks on mustjast marmorist väike sarkofaag ja sellel asetsev valgest marmorist portreebüst. Kaunilt vormitud putod ning inglipea, akantuslehtedest voluutkonsoolide vahel paiknev tekstitahvel ja elu, sõja ning surma sümbolid on põhimotiividena seotud ühtseks mõjukaks tervikuks. Epitaaf valmis Narva raekoja fassaadifiguuride autorina tuntud Nicolaes Millichi tööna 1676. aastal.
S.Karling. Baltikum och Sverige. Antikvarska studier III. Stockholm, 1948, lk. 110-111: I Estland finnes det ytterligare ett verk, som vi här vilja tillskriva Millich. Vi avse ett i svart och vit marmor utfört monument i domkyrkan i Tallinn, som uppsatts över majoren och lantrådet Johan Hastfer. Enligt inskriften blev epitafiet färdigt 1676, två år efter majorens död. Monumentet, som krönes av en kraftfullt skulpterad byst av den döde, utgöres av en svart miniatyrsarkofag, flankerad av två mjukt och vackert modellerade putti och prydd med krigets, dödens och vihetens emblem. Inskriftstavlan är infattad av konsoler och ett stort änglahuvud. Trots att monumentet skadats, troligen mest vid den brand som 1684 härjade kyrkan, är det ett ypperligt konstverk med utsökta detaljer. Att det hastferska epitafiet verkligen är ett verk av Millich bestyrkes genom en jämförelse med några av dennes arbeten i Sverige. Hastfers byst är sålunda utan tvivel huggen av samma hand, som utfört Magnus Gabriel De la Gardies och hans makas huvuden i Varnhems klosterkyrka. Den västra putton kan jämföras med liknande barngestalter på monumentet över Knut Kurck med gemål i Näshulta kyrka och Helmfeldts epitafium i Stockholms Storkyrka. Hastfers epitafium kommer okså vad komposition, detaljer och material beträffer mycket nära de två monument, som Millich vid ungefär samma tid förfärdigade i Sverige, nämligen Erik Flemings grav i Sorunda kyrka och Gustav Bondes epitafium i Spånga kyrka.

Sisestatud: 24.10.2006.

Aruanded


Eksperthinnang ja ettepanekud Tallinna Toomkiriku Johan Hastferi epitaafi tehnilise olukorra ja korrastamise kohta. Koostaja Heino Uuetalu. Tallinn 1999 (MKA arhiivis)
J. Hastheri marmorist epitaafi restaureerimine. Eeltööde vahearuanne. Koostaja Helve Ilves. Tallinn 1999 (MKA arhiivis)

Sisestatud: 08.11.2016.

Vallasmälestise kirjeldus


Materjal: marmor.
Tehnika: raidtehnika.
Autor, valmistamise koht: arvatavasti Rootsi kujur Nicolaes Millich
Dateering: 1676
Mõõtmed: kõrgus 265 cm, laius 160 cm (M. Lumiste andmed, 1970)
Inskriptsioonid (signatuurid, pühendustekstid, inventariseerimis- tähised, jms.): Tekstitahvel(kiri tahvli pinnal, värviga):
ZU GOTTES EHREN. DIESER KIRCHEN ZVM ZIE
RATH, VND ZU SEINEM SELIGEN STETEN ANDENCK
EN HAT DER WEILAND HOCH EDEL GEBOHRNER,
GESTRENGER, VESTER, GROS ACHTBAHRER, VND
HOCH MANVESTER HERR, HERR JOHAN HASTFER.
ERBHERR AVF KATTENTACK, SACK, KONDES VND WRE
DENHAGEN. IHRER KÖNIGL: MAJEST: ZV SCHWEDEN
WOL. MERETIRTER MAIOR ZV ROSS, VND DIESES HERTZUG
TVMBS ESTLANDT HOCHVERDIENTER LANDTRAHT,
DIESES EPITAPHIVM AVF RICHTEN LASSEN, ANNO
MDCLXXVI, WELCHER IN GOTT SELIG ENTSCHLAFF
EN, DEN XVI AVGVSTI, ANNO MDCLXXIV, SEINES
ALTERS LXVI JAHR 1 MONAT, VND XV TAGE.
(Jumalale auks, sellele kirikule iluks ja oma õndsa annetaja mälestuseks on selle epitaafi 1676. aastal lasknud üles seada õnnis, üliõilsalt sündinud, väärikas, kindel, suuresti lugupeetud ja ülimalt mehine isand härra Johan Hastfer, Aaspere, Saku, Kõnnu ja Maidla pärishärra, Rootsi Kuningliku Majesteedi väljateeninud ratsaväemajor ja selle Eesti hertsogkonna teenekas maanõunik, kes Jumalas õndsalt on igavesele unele suikunud 16. augustil 1674. aastal, saades vanaks 66 aastat, 1 kuu ja 15 päeva.)
Eritunnused (visuaalsed kahjustused, parandused, defektid): epitaafi põhilised kahjustused (marmorisse sööbinud tahm, rohked mikropraod) pärinevad 1684. tulekahjust. Puudub detaile: putode käed – parempoolsel mõlemad, vasakpoolsel parem käsi küünarliigesest alates, portreebüsti parem õlg, kujude toekarniisidel nur
Täiendavad andmed (esialgne otstarve, komplektsus, eraldatavad elemendid): epitaafi kompositsioonikeskmeks väike mustjashall marmorist sarkofaag, mille külgedel seisavad ümarplastilised putod (valge marmor). Sarkofaagi kaanel mitmesuguseid sõjalisi embleeme (raudrüükindad, kiiver jt.) ja surma sümbol (kolp). Sarkofaagi kaane kohal keskel asub väike voluutidest ümbritsetud kartušš (mõeldud kas initsiaalide või vapi jaoks) ja selle kohal kõrgub Johann Hastferi portreebüst (kõik valge marmor). Epitaafi alumiseks pooleks akantusvoluutidega (valge marmor) külgnev tekstitahvel (valge marmor mustas raamistuses), mille allservas on kõrgreljeefne inglipea (valge marmor). Stiililt kuulub epitaaf kõrgbarokki ja ühtlasi parimate barokkskulptuuride hulka Eestis. Puhastatud ja konserveeritud AS KAR-Grupp poolt 1999

Sisestatud: 24.10.2006.