Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13504
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1264
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(4)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 03.05.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 22.11.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on kõrgete, järskude nõlvega, pealt kumer, selle läbimõõt on 10 m, kõrgus 2 m. Muistise lael ja läänenõlval esineb väiksemaid lohke. Suurem lohk, mõõtmetega 1,5 x 1,5 meetrit, on kaevatud muistise idanõlvale. Kõik lohud on nüüdseks sammaldunud. Kääpal kasvab üks mänd. Kraav kääpa ümber on märgatav.

Sisestatud: 22.11.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääpad asuvad 200 m Paidra järvest põhjapool. Paidra-Jõeveere vahelisest teest (Räpina mnt) 300 m idapool.

Sisestatud: 22.11.2007.

Mälestise ajalugu


Paidra II kääpaid (reg nr 13504-13505) on lähemalt kirjeldanud O. Urgart Pindi valla (Rõuge khk) kirjelduses 1922. a (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbas kuulub I aastatuhande teise poolde. Kaitse alla võetud 1964. aastal. Pass on koostatud Mare Auna poolt 1972. aastal.

Sisestatud: 22.11.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit mälestise piirist.

Sisestatud: 22.11.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.