Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13509
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1245
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.04.12

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 03.12.2007.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümmargune liivast kuhjatud, üsna laugete ja madalate nõlvadega, pealt lame. Kääpa läbimõõt on u 12 m, kõrgus u 1 m. Kääbas on lõhutud, keskele on kaevatud suurem lohk, mis on sammaldunud. Väiksemaid lohke esineb ka kääpa põhja- ja edelaküljel.

Sisestatud: 03.12.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas asub Pindi külas Lasva vallas Võru metskonna maatükil nr 31, Paidra järve kaguotsast 150 m idas, väikesest metsateest vahetult lõunas.

Sisestatud: 03.12.2007.

Mälestise ajalugu


Teateid Paidra järve ääres asuvatest kääbastest esineb Jaan Jungile saadetud kirjades. 1922. aastal koostatud Rõuge kihelkonna kirjelduses nimetatud kääpaid mainitud ei ole.
Kääbaste suuruse ja kuju järgi kuuluvad muistised I aastatuhande teise poolde.
Kääpad on võetud riikliku kaitse alla 1964. aastal.

Sisestatud: 03.12.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 03.12.2007.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.