Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13512
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 137-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 16.11.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude ja arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 18.07.2007.

Mälestise kirjeldus


Väike künkake talu põllul. Mäe sisse on ehitatud kelder.

Sisestatud: 18.07.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis paikneb Lasva vallas, Villa külas, Mäe talu õueala lääneservas, paarkümmend meetrid Võhandu jõest idas. Sadakond meetrit põhja pool teeb jõgi suurema kääru. Kohta tuntakse ka Kirikomäe nime all.

Sisestatud: 04.06.2007.

Mälestise ajalugu


Külakalme on dateeritud 15.-18. sajandisse. Kalmet arheoloogiliselt uuritud ei ole.

Sisestatud: 04.06.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 01.06.2007.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 23.03.2015.