Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kiviaja asulakoht "Villa II"
Mälestise registri number 13513
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 2172
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 16.11.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.04.2007.

Mälestise kirjeldus


Asulakoha territooriumil on tegemist kitsa 15-30 m laiuse turbaga kaetud kaldaribaga. Turba all asub kultuurkiht paksusega 50-70 cm. Jõest eemal läheb kallas kõrgemaks, ulatudes kuni 2 m üle Võhandu jõe veetaseme. Astangul puudub turvas ja kultuurkiht asub vahetult kamara all. Kahe asulakoha Villa I ja Villa II vahelisel, umbes 100 m pikkusel kaldalõigul taandub astang kaugele. Selles kohas on kaldast läbi kaevatud magistraalkraav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 21.01.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Asulakoht asub endise jaotuse järgi Põlva kihelkonnas. Asulakoht paikneb Lasva vallas Villa külas Võhandu jõe paremal kaldal alates magistraalkraavi otsast u 250 m ülesvoolu kuni magistraalkraavist 450 m kaugusel oleva künka jalamini.

Sisestatud: 17.04.2007.

Mälestise ajalugu


Leidude järgi otsustades on tegemist neoliitilise ja varase metalliaja asulalohaga (III aastatuhande II pool – I aastatuhande I pool eKr). Kiviaja asulakoha Villa II avastas 1969. a arheoloog V. Lõugas. Asula leiumaterjalist moodustab suurema osa keraamika. Ülejäänud leiud on Eesti neoliitikumile tüüpilised kivi- ja luuriistad.

Sisestatud: 21.01.2011.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 17.04.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 23.03.2015.