Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pelgupaik (koobas)
Mälestise registri number 13528
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number -
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.01.08

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Martti Veldi

Märksõna(3)

Arheoloogia, Kaitserajatised, Pelgupaik.

Mälestise tunnus


1) Maastikuliselt eristatav.
2) Kirjalikult fikseeritud rahvapärimuse olemasolu.

Sisestatud: 22.01.2008.

Mälestise kirjeldus


Jõksi koopad asuvad Jõksi külas 14 m kõrguses Kalmetu müüris, mis paikneb Piusa jõest paremal järsus jõekäänus. Paarsada meetrit müürist põhja pool asub talu. Koopaid on kaks ja neid hüütakse ka Kalmetumäe ehk Kääpamäe koobasteks. Jõksi Suur koobas on lõunapoolsem ja kujutab laia avaga tagapool vähe kitsenevat ja madalduvat tunnelit pikkusega 12 ja laiusega kuni 4,4 m . Avara sissekäigu kõrval on vee poolt mõnekümne sentimeetri laiuseks uuristatud püstlõhe- looduslik aken. Selle kõrval ulatub koopa kõrgus 3 m-ni, keskosas 1,7 m-ni. Koopasse sisse vaadates näeme, et selle põhi on paremal pool umbes 0,7 m kõrgem, moodustades terrassi. Koopa lagi on võlvjas ja põhi jõe poole kallak. Lõpust läheb edasi inimesele läbipääsmatu urg nähtava osa pikkusega üle 5 m. Selle kõrgus on vaid 0,2-0,4 ja laius 0,3-0,5 m. Koopas on näha ka kaks kirde-edela-suunalist püstlõhet. Jõksi Väike koobas paikneb paarkümmend meetrit esimesest pärivoolu. Kuiva jalaga selle juurde ei pääse, sest vesi ulatub müürini. Tuleb sammuda läbi vee, mis õnneks suvel üle põlve ei ulatu. Selle koopa ava kõrgus on 1,6 ja laius 1,7 m. Koobas on vaid 3 m pikk ja tagapool kiirest ahenev ning veidi madalduv. Tagaosas võib küürutades püsti seista- kõrgus on siin 1,4 ja laius 1,3 m. Laes esineb püstlõhe asimuudiga 25 kraadi. Jõksi koopad on allikavee uuristuse tagajärg. Nende omapäraks on püstlõhede esinemine ja huvitavad kavernid seintel, mis moodustunud väljaimmitseva põhjavee toimel. Rahvajutu järgi olevat Jõksi koopaid kasutatud sõdade ajal pelgupaigana. (Ü.Heinsalu EESTI NSV KOOPAD Tallinn "Valgus" 1987; http://www.hot.ee/leevislaalom/koopad.piusa.htm)

Sisestatud: 22.01.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Jõksi küla, Karo majast 300 m lõuna pool Piusa jõe kaldal, liivakivipaljandis, veepiiri lähedal.

Sisestatud: 22.01.2008.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist

Sisestatud: 22.01.2008.

Üldinfo


Ajutiselt, sageli ohu korral, on inimesed kasutanud elamiseks pelgupaiku, kuhu üldiselt pole kaitserajatisi tehtud. Pelgupaigad olid looduslikult hästi varjatud, enamasti soo- ja rabasaared. Rahvasuus on neile antud mitmesuguseid nimesid (Kukelinn, Luusaar, Lõimemägi jne). Pelgupaiku pole arheoloogiliselt jõutud veel kuigi palju uurida. Seoses väga episoodilise kasutusega on sellistele mälestistele iseloomulik väga nõrk kultuurkiht ja esemeleidude vähesus, mistõttu nende ajaline määratlemine on raske.

Sisestatud: 23.03.2015.