13573 Kääbas
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Kääbas |
---|---|
Mälestise registri number | 13573 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 12.01.1998 |
Registreeritud | 12.01.1998 |
X-koordinaat | 704916.09 |
Y-koordinaat | 6413735.56 |
Mälestise vana number | 142-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 12.06.13
Menetleja: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Kääbas on ovaalse põhiplaaniga. Tema pikkus on 10 m, laius 6 m ja kõrgus 0,2-0,5 m. Kirde poolne osa on kõrgem, edelapoolne külg aga väga madal ja lauge, sulades sujuvalt ümbritseva maapinnaga kokku. Kääbas on pealt kumer ning kaetud korraliku samblakihiga. Kääbas on puudest üsna lage. Kääbast ümbritsev kraav on vaevu jälgitav vaid pikikülgedel nõrgalt ka kirdejalamil ning edelajalamil üldse mitte (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal). |
Asukoha kirjeldus Kääpad reg nr 13572-13577 asuvad endise jaotuse järgi Setumaal, Meremäe vallas, Obinitsa külas. Kääpad jäävad Obinitsast ligikaudu 1,5 km kirde poole, Vastseliina-Meremäe-Kliima maanteest umbes 100 m kagu poole. Kaks kääbast, reg nr 13576 ja reg nr 13577 on omaette ja neli kääbast reg nr 13572-13575 moodustavad omaette rühma. Kääpad asuvad lainjal tasandikul, Tuhkavitsa oru loodepoolsel serval männimetsas. Kääbas reg nr 13573 asub kääpast reg nr 13572 15,5 m loode pool. |
Ajalugu Kääpad kuuluvad I aastatauhnde II poolde. Kääbaskalmistu Obinitsas Tuhkavitsa oru kaldal on kirjanduses hästi tuntud. Kääbaste põhirühmast ligi paarsada meetrit eemalasuv neljast kääpast koosnev rühm (reg nr 13572-13575) oli arheloogidele seni teadmata. Kääpaid näitas arheoloogidele V. Kupule ja M. Aunale tolleaegne Obinitsa metsatehnik Hõrn. |
Kaitsevööndi ulatus Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates. |
Üldinfo Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid. |