Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13574
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 143-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 12.06.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 12.01.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümmarguse põhiplaaniga, pealt kumer, põhja nõlv on järsem ja lõuna nõlv on laugem. Üsna lauge on ka kirde ja idapoolne osa. Kääbas on kaetud tiheda sambla kattega. Kääpa läbimõõt on 12 m ja kõrgus 1,3 m. Kirdepoolne nõlv on nagu välja veninud ja selles osas on läbimõõt 13 m. Kääbast ümbritsevkraav on vaevujälgitav kogu ulatuses. Kääbas paistab hästi säilinud olevat (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.01.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääpad reg nr 13572-13577 asuvad endise jaotuse järgi Setumaal, Meremäe vallas, Obinitsa külas. Kääpad jäävad Obinitsast ligikaudu 1,5 km kirde poole, Vastseliina-Meremäe-Kliima maanteest umbes 100 m kagu poole. Kaks kääbast, reg nr 13576 ja reg nr 13577 on omaette ja neli kääbast reg nr 13572-13575 moodustavad omaette rühma. Kääpad asuvad lainjal tasandikul, Tuhkavitsa oru loodepoolsel serval männimetsas. Kääbas reg nr 13574 asub kääpa reg nr 13573 kirde otsast kirde pool 29 m.

Sisestatud: 12.01.2011.

Mälestise ajalugu


Kääpad kuuluvad I aastatauhnde II poolde. Kääbaskalmistu Obinitsas Tuhkavitsa oru kaldal on kirjanduses hästi tuntud. Kääbaste põhirühmast ligi paarsada meetrit eemalasuv neljast kääpast koosnev rühm (reg nr 13572-13575) oli arheloogidele seni teadmata. Kääpaid näitas arheoloogidele V. Kupule ja M. Aunale tolleaegne Obinitsa metsatehnik Hõrn.

Sisestatud: 12.01.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 12.01.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.