Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13576
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 145-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 12.06.13

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 12.01.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ümar, üsna madal ja laugete nõlvadega. Tema põhjapoolne osa on järsem, lõunapoolne aga laugem. Kääpa pikkus kirde-edela suunal on 9 m, laius kagu-loode suunal 6m. Kagupoolne osa on rikutud, mistõttu see mõõt pole enam algne. Kääpa kõrgus on 0,4-0,6 m. Rikutud on ka lõunapoolne osa. Kääbast ümbritsev kraav on paremini jälgitav põhja jalamil, lõunajalamil, mis on rikutud, aga üldse mitte (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 12.01.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääpad reg nr 13572-13577 asuvad endise jaotuse järgi Setumaal, Meremäe vallas, Obinitsa külas. Kääpad jäävad Obinitsast ligikaudu 1,5 km kirde poole, Vastseliina-Meremäe-Kliima maanteest umbes 100 m kagu poole. Kaks kääbast, reg nr 13576 ja reg nr 13577 on omaette ja neli kääbast reg nr 13572-13575 moodustavad omaette rühma. Kääpad asuvad lainjal tasandikul, Tuhkavitsa oru loodepoolsel serval männimetsas. Kääbas reg nr 13576 asub kääpast reg nr 13572 ligikaudu 100 m kolm meetrit edela pool.

Sisestatud: 12.01.2011.

Mälestise ajalugu


Kääpad kuuluvad I aastatauhnde II poolde. Kääbaskalmistu Obinitsas Tuhkavitsa oru kaldal on kirjanduses hästi tuntud. Kääbaste põhirühmast ligi paarsada meetrit eemalasuv neljast kääpast koosnev rühm (reg nr 13572-13575) oli arheloogidele seni teadmata. Kääpaid näitas arheoloogidele V. Kupule ja M. Aunale tolleaegne Obinitsa metsatehnik Hõrn. Passi koostamise ajal, aastal 1983 leiti veel kaks seni arvele võtmata kääbast reg nr 13576 ja 13577.

Sisestatud: 12.01.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 12.01.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.