Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13580
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 87-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 07.09.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 09.01.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on edela-kirde suunas vallitaoline, pikkusega 20 m ja laiusega 9 m. Kääpa kõrgus edela otsas on umbes 1,5 m, kirdes 1 m. Teepoolsel küljel on jalamil eristatav kraav. Vastasserv on laugjam. Sealt läheb mööda metsatee. Kääbas on rikkumata (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 09.01.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu asub endise jaotuse järgi Petserimaal, Meremäe vallas, Ostrova külas metsa sees. Kääpad jäävad Obinitsast umbes 3,5 km lõunasse, Tobrova-Karepa vahelisest teest mõnikümmend meetrit lõuna poole. Kääbaskalmistu paikneb edela-kirdesuunalisel kõrgendikul reas. Kääbaskalmistusse kuulub kolm pikliku ja üks ümmargune kääbas. Kääbaste mälestise reg nr on 13580-13583. Kääbas reg nr 13580 on kõige edelapoolsem.

Sisestatud: 09.01.2011.

Mälestise ajalugu


Kääpad kuuluvad I aastatuhande II poolde. Kääbaste (reg nr 13580-13585) kohta sai teateid S. Laul 1977. a suvel Lindora metsatehnikult E. Puusepalt, kohale juhatas Korsapalu vahtkonna metsavaht P. Savioja 1977. a sügisel. Vanemad andmed kääbaste kohta puuduvad. Kääpad on esitatud riikliku kaitse alla võtmiseks 1977. a.

Sisestatud: 09.01.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 09.01.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.