Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13587
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 126-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 25.09.15

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 07.01.2011.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on kõrgemate ja järsemate nõlvade, pealt kumer. Tema läbimõõt on 9,5-10 m, kõrgus ulatub ligi 1,4 m. Kääpa kaguosas on sammaldunud lohk mõõtmetega 1,5 x 1,5 m sügavusega 0,3 m. Kääpal kasvavad üksikud männid. Kääbast ümbritsev kraav on jälgitav vaid kääpa põhjapoolsel jalamil (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 07.01.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbaskalmistu asub endise jaotuse järgi Petserimaal, Meremäe vallas, Ostrova külas metsa sees. Kääbaskalmistu paikneb künklikul tasandikul, mis on kaetud männimetsaga. Kääbastest põhja poole maapind langeb aeglaselt, lõuna poole aga tõuseb. Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistusse kuulub üheksa ümmargust kääbast. Kääbaste mälestise reg nr on 13584-13592. Kääbas reg nr 13587 jääb kääpast reg nr 13586 9 m kagu poole.

Sisestatud: 07.01.2011.

Mälestise ajalugu


Kääbaste suuruse ja kuju järgi otsustades võiks need dateerida I aastatuhande II poolde. Ümarkääbastest (kääpad reg nr 13584-13592) koosneva kalmistu kohta Ostrova külas puuduvad varasemad andmed. Kääpad avastati 11.10.1979 J. Kornavi poolt.

Sisestatud: 07.01.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 07.01.2011.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 23.03.2015.