Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu
Mälestise registri number 13611
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1879
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(5)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 05.10.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude olemasolu, teaduslikku informatsiooni sisaldav arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 10.01.2007.

Mälestise kirjeldus


Kalme paikneb kahe järve vahel kirde-edela suunalisel neemikul, mille kirdeotsas on umbes 60 m läbimõõduga kõrgem ümmarguse kujuga küngas. Suurem osa künkast on kaetud kuuse- ja kasemetsaga.

Sisestatud: 10.01.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 21.03.2014.

Aruanded


Valk, H. 2008. Aruanne oletatava maa-aluse põletusmatuse jätkukaevamistest Siksälä Kirikumäel 15.-16. juulil 2007. a.

Sisestatud: 23.08.2010.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 22.03.2015.