Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas "Kääbaspalu kääbas"
Mälestise registri number 13614
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1880
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 03.06.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.11.2010.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ovaalne, pikisuunaga kirdest edelasse. Kääpa pikkus on 10 m ja laius 8 m. Kääpa kõrgus on ligikaudu 1 m kaguosas ja 0,6-0,6 m kirdeosas. Kääpa kagu- ja loodeküljed on järsemad ja kõrgemad kui edela- ja kirdeküljed. Eriti madal ja lauge on kääpa edelakülg. Kääpa keskele on kaevatud piki kääbast kraav, millega on rikutud kääpa algset kuju ning nõlvade järskust. Kraavi mõõtmed on 2,5 x 5 m, sügavus ligikaudu 0,3-0,4 m. Kraav on praeguseks sammaldunud. Kääpal kasvavad nii okaspuud kui lehtpuud. Kraav kääpa ümber on selgelt märgatav eriti loode- ja kagujalamil, kus kraavi laius on 1,5-2 m ja sügavus 0,3-0,5 m.

Sisestatud: 18.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb kolmest ovaalsest ja kahest ümmargusest kääpast, reg nr 13614-13618. Kääbaskalmistu asub Murati järvest põhja pool asuval kõrgemal seljakul, mis rahvasuus on tuntud „Kääbaspalo“ nime all. Seljak on kaetud okas- ja lehtpuudega. Seljakut ümbritseb madalam soine ala, kusjuures seljaku lõunapoolne osa on mõnevõrra kõrgem, põhjapoolne osa aga madalam.

Sisestatud: 17.11.2010.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääpaid on mainitud J. Jungile saadetud kirjas, J. Jung, käsikiri, lk 85 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbast Rogosi vallas Kuura palos on nimetanud ka A. Suik, Rõuge kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 60 (käsikiri Ajaloo Instituudis).

Sisestatud: 18.11.2010.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 22.03.2015.