Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas "Kääbaspalu kääbas"
Mälestise registri number 13616
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 39-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 03.06.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võru maakonna vaneminspektor, Tõnis Taavet

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 17.11.2010.

Mälestise kirjeldus


Kääbas on ovaalse põhiplaaniga, kirde-edela suunas piklik. Kääpa pikkus on 12 m, laius 8-8,5 m ja kõrgus 1,4-1,5 m. Kääpa keskosa on lõhutud, siin on kolm lohku, millest edelapoolsema läbimõõt on 2,5 m, sügavus 0,4-0,5 m. Kahe kirdepoolsema lohu läbimõõdud on 1 m ja 0,7-0,8 m, sügavus 0,2-0,3 m. Kõik lohud on sammaldunud. Kääpal, eriti nõlvadel kasvab tihe segamets. Kraav kääpa ümber on selgemini jälgitav loode- ja põhjajalamil, kus kraavi laius on 2 m, sügavus 0,5-0,6 m. Kääpa edela- ja kagunõlvad on laugemad ja madalamad, kraav on siin vaevalt jälgitav.

Sisestatud: 18.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistu koosneb kolmest ovaalsest ja kahest ümmargusest kääpast, reg nr 13614-13618. Kääbaskalmistu asub Murati järvest põhja pool asuval kõrgemal seljakul, mis rahvasuus on tuntud „Kääbaspalo“ nime all. Seljak on kaetud okas- ja lehtpuudega. Seljakut ümbritseb madalam soine ala, kusjuures seljaku lõunapoolne osa on mõnevõrra kõrgem, põhjapoolne osa aga madalam. Kääbas reg nr 13616 asub kääpast reg nr 13615 ligikaudu 7 meetrit kagu pool.

Sisestatud: 17.11.2010.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Kääpaid on mainitud J. Jungile saadetud kirjas, J. Jung, käsikiri, lk 85 (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääbast Rogosi vallas Kuura palos on nimetanud ka A. Suik, Rõuge kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 60 (käsikiri Ajaloo Instituudis).

Sisestatud: 18.11.2010.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 22.03.2015.