Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13622
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
X-koordinaat 690915.14
Y-koordinaat 6396106.30
Mälestise vana number 93-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(3)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 23.05.22

Menetleja: Põlvamaa nõunik, Anu Lepp

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 15.01.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Kehtestatud Kultuuriministri käskkirjaga 21. juuni 2006 nr 208. Vastavalt lisatud kaardimaterjalile.

Sisestatud: 11.04.2007.

Aruanded


Konsa, M. 2000. Aruanne Tsiistre kivikalme inspekteerimisest 23. mail 2000.

Sisestatud: 20.09.2010.

Meedia


"Võrumaal tuli välja 2500 aasta vanune matusepaik" artikkel 16.09.2002 SL Õhtuleht

Konsa, M. 2003. The Site of Tsiistre and kirikumäe in Southeastern Estonia. - AVE, 2002, 144-152.

Sisestatud: 15.01.2009.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.03.2015.