Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13623
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1891
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 25.07.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.11.2010.

Mälestise kirjeldus


Kääbas asub kirde-edela suunalise seljaku keskosas, olles seljaku muust osast ära lõigatud kraavidega. Pealt lame kääbas on üsna järsunõlvaline. Kääpa läbimõõt jalamil on 10 m, ülaosas 6 m. Kääpa kõrgus on 1-1,8 m, kusjuures kõrgem on kääpa edelapoolne külg. Kääpa kirdenõlval oleva lohu läbimõõt on 1,5 m ja sügavus 0,3-0,4 m. Lohu sees on raudkivi. Kääpa edelanõlval oleva lohu mõõtmed on 1 x 1,5 m ja sügavus 0,3-0,4 m; samas lähedal oleva lohu mõõtmed on 0,8 x 4 m ja sõgavus 0,3m. Kõik lohud on vanad ja kamardunud. Kääpal kasvavad okaspuud. Kraav kääpa ümber on jälgitav kirde- ja edelapoolsel jalamil, kus selle laius on ligikaudu 1 m ja sügavus 0,6-1 m (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 24.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistusse on kuulunud neli ümmargust kääbast. Üks neist on hävinenud. Kääbaste mälestise reg nr on 13623-13625. Kääbaskalmistu asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas, Tsiistre külas, Tsiistre endise koolimaja lähedal metsas. Kääbaskalmistu paikneb Vana-Vastseliina-Käänu ja Tsiistre-Misso teeristist piki Vana-Vastseliina-Käänu maanteed kagu pool metsas, lainjal tasandikul, mis on kaetud männi-kuuse segametsaga. Maanteest loode poole maapind langeb ja muutub soiseks. Kääbas reg nr 13623 asub kääpast reg nr 13624 kirde pool.

Sisestatud: 24.11.2010.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Tsiistre küla kääpaid on nimetanud pastor Boubrig Õpetatud Eesti Seltsi väljaandes, lk 89, 1846. a; J, Klinge käsikirjas Vastseliina kihelkonna vanadest matmiskommetest (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääpaid on kirjeldanud J. Jung oma käsikirjas, lk 73 (käsikiri Ajaloo Instituudis) ja T. Karopun, Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 30 (käsikiri Ajaloo Instituudis).

Sisestatud: 24.11.2010.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 22.03.2015.