Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kääbas
Mälestise registri number 13624
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1892
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 25.07.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kääbas.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 24.11.2010.

Mälestise kirjeldus


Kääpa läbimõõt on 6 m ja kõrgus 0,6-0,7 m. Pealt kumer kääbas on laugete nõlvadega. Kääpa ida-kirde poolne osa on ära kaevatud. Lõhutud ala ligikaudne suurus on 2 x 3 m ja sügavus 0,2-0,3 m. Lõhutud ala on kamardunud. Kääpal kasvavad okaspuud. Kraav kääpa ümber pole jälgitav (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 24.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kääbas kuulub kääbaskalmistusse. Kääbaskalmistusse on kuulunud neli ümmargust kääbast. Üks neist on hävinenud. Kääbaste mälestise reg nr on 13623-13625. Kääbaskalmistu asub endise jaotuse järgi Vastseliina kihelkonnas, Tsiistre külas, Tsiistre endise koolimaja lähedal metsas. Kääbaskalmistu paikneb Vana-Vastseliina-Käänu ja Tsiistre-Misso teeristist piki Vana-Vastseliina - Käänu maanteed kagu pool metsas, lainjal tasandikul, mis on kaetud männi-kuuse segametsaga. Maanteest loode poole maapind langeb ja muutub soiseks. Kääbas reg nr 13624 asub kääpast reg nr 13623 kagu pool 21 meetrit.

Sisestatud: 24.11.2010.

Mälestise ajalugu


Kääbas kuulub I aastatuhande II poolde. Tsiistre küla kääpaid on nimetanud pastor Boubrig Õpetatud Eesti Seltsi väljaandes, lk 89, 1846. a; J, Klinge käsikirjas Vastseliina kihelkonna vanadest matmiskommetest (käsikiri Ajaloo Instituudis). Kääpaid on kirjeldanud J. Jung oma käsikirjas lk 73 (käsikiri Ajaloo Instituudis) ja T. Karopun, Vastseliina kihelkonna kirjelduses 1922. a, lk 30 (käsikiri Ajaloo Instituudis).

Sisestatud: 24.11.2010.

Üldinfo


Keskmisel ja hilisrauaajal rajati matmispaikadeks pinnasest pikk- ja ümarkääpaid, mis paiknevad tihti rühmiti metsastel liivikutel veekogude läheduses. Keskmise rauaaja kääbaskalmistud koosnevad enamjaolt ümaratest kääbastest, mille kõrval võib olla ka mõni pikk vallitaoline kääbas. Kääbaste kõrgus on tavaliselt 0,5–1 m. Ümarkääbaste diameeter on 6–15 m, pikk-kääbaste pikkus on enamasti alla 20 m, kuid on ka pikemaid kuni 50 m pikkuseid kääpakuhjatisi. Keskmise rauaaja kääbastesse maeti surnuid põletatult. Hilisrauaajal rajati ümaraid 3–6 m läbimõõduga ja kuni 1 m kõrgusi kääpakuhjatisi, kuhu maeti põletamata surnuid.

Sisestatud: 22.03.2015.