Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kalmistu "Tinusmatus"
Mälestise registri number 13627
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1894
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 15.08.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Mirja Ots

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kalmistu.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 27.11.2010.

Mälestise kirjeldus


Kalmistu paikneb looduslikul künkal, mille kõrgus on 3-4 m ja läbimõõt 25 meetrit. Künka idajalamilt läheb mööda kitsas metsarada, mille ääres on kõrgem vallitaoline moodustis. Edelaservast läheb mööda metsatee. Küngas on üleni täis auke ja lohke, kuid need kõik on vanad ja sammaldunud. Nii künkal kui ka selle ümbruses kasvavad suured kuused ja männid (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 27.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalmistu asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas, Mõniste vallas. Kalmistu juurde jõudmiseks tuleb Mõniste koolimaja juurest sõita ligikaudu 600 m lõuna poole. Seejärel keerata külavaheteele ja liikuda jällegi ligikaudu 600 m ida poole. Kalmistu asub männi-kuuse segametsa all looduslikul künkal. Künka lõunaserval asub ohvrikivi (mälestise reg nr 13628).

Sisestatud: 27.11.2010.

Mälestise ajalugu


Kalmistu kuulub arvatavasti 15.-18. sajandisse. Kalmistu kohta kirjanduses andmeid ei ole. Rahvapärimuse järgi kutsutakse kalmistut „Tinusmatus“. Kalmistu on kaitse all alates 1964. aastast.

Sisestatud: 27.11.2010.

Üldinfo


Varaseimad laibamatustega maahauad Eestis pärinevad noorema kiviaja algusest, ka varasel metalliajal on valdav osa kogukonna surnutest asetatud maa-alustesse haudadesse (sh põletatult). Rauaaja alguses sai valdavaks kivikalmetesse matmine, maahaudadesse matmise komme taastus alles viikingiajal, mil see traditsioon on jälgitav peamiselt Ida-Eestis, hilisrauaajal aga kõikjal üle Eesti. Üldjuhul ei ole maahaudkalmed tänasel maastikul nähtavad, kuna neil puuduvad maapealsed konstruktsioonid ja hauatähised. Külakalmistud, mida hakati rajama juba 11. sajandil ning kuhu matmine kestis üldjuhul kuni 18. sajandini, paiknevad sageli ümbritsevast maastikust kõrgematel küngastel (ja seda eelkõige Lõuna-Eestis).

Sisestatud: 22.03.2015.