Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13634
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 1898
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 01.08.14

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 15.01.2009.

Mälestise kirjeldus


Kalme asub looduslikul kõrgendikul, mis eriti järsult alaneb kalmest lõuna pool. Siin algab soo, mida nimetatakse Vorete sooks. Kalmest lääne, põhja ja ida pool on maastik väga künklik, kus kõrgendikud vahelduvad nende vahel olevate soiste nõgudega. Kalme asub teest ligikaudu 10 m kaugusel. Kalme on ümmarguse kujuga, läbimõõduga 17 m. Kalme sammaldunud pealispinna all paistavad suured kivid, mille nukid ulatuvad kohati sambla alt välja. Kalme idaosas on mõningaid lõhkumise auke (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 30.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivikalme asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas, Viitina vallas. Käätso-Rõuge-Luutsniku maantee 15 km ja 16 km vahel oleva Haki tee bussipeatuse juurest tuleb pöörata ida poole, väikesele külavaheteele. Teeristist umbes 2 km kaugusel, külavahetee lõunapoolsel kaldal asuvad kaks kivikalmet reg nr 13633 ja reg nr 13634.

Sisestatud: 30.11.2010.

Mälestise ajalugu


Välise kuju järgi osutades kuulub kalme I aastatuhande I poolde. Kalmet lähemalt käsitletud pole. Ka pole teada siit leide. 1971.a raiuti kalmel ja selle ümbruses maha seal kavanud kuuse ja männi segamets.

Sisestatud: 30.11.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 30.11.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.03.2015.