Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme
Mälestise registri number 13635
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 2784
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 30.09.16

Inspektor: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu.

Sisestatud: 23.07.2007.

Mälestise kirjeldus


Kalmest on säilinud u 6 x 6 meetri suurune kivistik. Kivid on pealt tugevalt sammaldunud ning kamardunud. Ilmselt on tegemist I aastatuhande I poolde kuuluva tarankalmega. Kalme pealne on võsastunud.

Sisestatud: 23.07.2007.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme paikneb Rõuge vallas, Horsa külas, Seedri puhketalu hoonetest u 50 m põhjas, Võru-Valga maanteest linnulennult u 450 m lõunas.

Sisestatud: 23.07.2007.

Mälestise ajalugu


Mälestist on kirjeldanud A. Suik 1922 Rõuge kihelkonna kirjelduses. Riikliku kaitse alla võeti 1972. aastal.

Sisestatud: 23.07.2007.

Kaitsevööndi ulatus


50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 23.07.2007.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.03.2015.