Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kivikalme "Kirikuase"
Mälestise registri number 13638
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 12.01.1998
Registreeritud 12.01.1998
Mälestise vana number 73-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 15.11.11

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Karin Vimberg

Märksõna(3)

Arheoloogia, Matmispaigad, Kivikalme.

Mälestise tunnus


Arheoloogilise kultuurkihi ja inimluude olemasolu.

Sisestatud: 15.01.2009.

Mälestise kirjeldus


Kivikalme asub Haanja kõrgustiku kuplilises maastikus loode-kagu suunalise oru läänekaldal. Kalme on rajatud kõrgemale künkale. Ümbruses maastik langeb. Kalme kõrgus on umbes 70 cm ja läbimõõt 14 meetrit. Kalme tihe kivilade on sammaldunud. Kalme on hästi säilinud, kahjustusi märgata ei ole (Mälestise kirjeldus on koostatud mälestise passi põhjal).

Sisestatud: 29.11.2010.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kalme asub endise jaotuse järgi Rõuge kihelkonnas, Rasva külas. Kivikalme paikneb Rõuge-Verijärve teelt Rasva küla poole keerates ligikaudu 400 m kagu pool, endiste sovhoosi karjalautade taga.

Sisestatud: 29.11.2010.

Mälestise ajalugu


Kalme kuulub väliste tunnuste põhjal I aastatuhandesse. Kalme kohta sai teate arheoloog S. Laul 1976. a Rõuge kihelkonna muistiseid inspekteerides Rasva küla elanikult A. Teppolt, Rasva talust. Kalmesse tehtud prooviaugust tuli nähtavale tihe kivilade tumeda sõmera kalmemullaga. A. Teppo teatel nimetatakse kohta „Kirikuasemeks“.

Sisestatud: 29.11.2010.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole eraldi kaitsevööndit kehtestatud, on vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 29.11.2010.

Üldinfo


Kivikalmete rajamise traditsioon sai Eesti alal alguse pronksiajal ja kestis kuni muinasaja lõpuni, seega üle 2000 aasta. Pae- ja raudkividest rajatud kalmete ehitusstiil ja surnuga ümberkäimise tavad muutusid aegade jooksul märgatavalt. Kalmerajatised olid ümara või nelinurkse põhiplaaniga. Mõned sisaldasid eraldi kividest laotud keskset kirstu, teised jälle mitte ja nende peale oli kantud kõrgem või madalam kivikuhjatis. Surnuid on maetud põletamata ja põletatult, samuti võib olla toimunud ümbermatmisi. Surnutele on erinevatel aegadel kaasa pandud mitmesuguseid asju: hauapanuseid on vahel olnud rohkem, vahel vähem.

Sisestatud: 22.03.2015.